Kui ilm lubab (ja seekord lubas ju!), kelgutame ja suusatame, mängime lumesõda või teeme lumememmesid ning erivenaid muid lumekujusid. Ka sel aastal käisime me suure seltskonnaga metsas. Küll oli seal ilus kuused ja männid olid paksu ilusa lumega kaetud. See ajendas meid lumekindlust ehitama ja ehitusest võtsid osa kõik, ka täiskasvanud. Suurtest ja väikestest lumepallidest ehitatud kindlus sai väga kena ja huvitav nagu lumememmed reas. Kõige pisemad meist tegelesid ka lumesõja ettevalmistamisega ja tegid valmis hulga lumepalle. Lumesõjas osalesid juba kõik jagatuna kahte võistkonda. Pärast lumesõja lõppu, suundus kogu seltskond sauna. Kõik olid läbimärjad kuid õnnelikud ja heas tujus talvemõnud toredas seltskonnas on unustamatud. Viimane jõulude päev on alati veidi nukker, sest sugulased hakkavad koju ära minema ja kõik saavad aru, et sellise suure perena same koos olla alles aasta pärast...
PÜKSI PISTAKSIN MA KÄE PEEGLIST HAMBAAUKE UURIKS KÕRVAST VAIKU VÄLJA PUURIKS 24 25 PEERU LASEKS VÄLJA PEEST JA ISE OLEKS HAISU SEES PÕSEST VINNE PIGISTAKS KAENLAAUK LAS HIGISTAB KÜÜSI NÄRIKS JA SIIS VAHEL MUSTUST NOKIKS VARBAVAHELT VOODIS VORSTILEIBA SÖÖKS ENNE UND VEEL PIHKU LÖÖKS KUID HOMMIKUL, KUI TÖÖLE LÄEKS PUHTAKS PESEKSIN MA KÄED. 2001-01-09 LUMEMEMMEDE RETK LUMEMEMMED MÄRTSIKUUS ASJU KOKKU SÄTIVAD MEIE HOOVIST LAHKUDES NAD LEHVITAVAD RÄTIGA LUMEMEMMED SADAMASSE KIHUTAVAD ÕIGE RUTTU LÕUNATUULE PAITADES LAEV KAOB LAEVA JÄREL UTTU LUMEMEMMED VIIMAKS JÕUDVAD PÕHJAMAALE – SEAL ON HEA – ENT, KUS ENNE SEISID MEMMED, NÜÜD JÄÄTUND LOIK ON TEKI PEAL. 2001-02-09 SUHE PLAANINUD KORD LAMBIJUHE LUUA PISTIKPESAGA HEA SUHE: ESMALT TUTVUKS, SÕPRUST LOOKS HILJEM ELADA VÕIKS KOOS. KONTAKTI POOLE JUHE LIIKUS,
(______) Nad liuglevad kiiresti mööda mäe külge alla, kuid siis lendavad lumehange. (_____) Kohe proovivad poisid uuesti. (_____) Ka väike Pille igatseb suusatada poistega, kuid tema suusad on katki. (____)Pille võtab hoopis kelgu. (_____)Kelk libiseb kiiresti mäest alla. (_____) Vahepeal tahavad poisid samuti kelgutada, siis annavad nad suusad Pillele. (_____)Lapsed lustivad terve päeva. (_____) Õhtul jõuavad koju heatujulised lumememmed. (_____) 3. Otsusta, kas tegemist on terviklike lausetega. Tõmba sulgudes vale vastus maha. Inimesel jalad ja pea. (JAH/EI) Päike tõusis ühe kõrgemale. Kell juba vähemalt kümme. (JAH/EI) (JAH/EI) Näost järjest rohkem särama. Peeter puukuurist välja. (JAH/EI) (JAH/EI) Reinuvader käis näppamas. Miks Kaarel õues? (JAH/EI) (JAH/EI) Poiss piilus jälle mängutuppa
Palju roosat Pea kõigis tüdrukute raamatutes käib läbi ka roosa teema. Tüdrukutel on enamus asju roosad ning sooviksid, et kõik muu oleks ka veel roosa. Eriti hästi tuleb see teema välja ka Piret Raua kahes raamatus „Kõik võiks olla roosa“ ja „Emma roosad asjad“ samuti ka eelnevalt mainitud raamatud „Teistmoodi printsessilood“. Piret Raua raamatutes on roosa teema niivõrd märgatav, et isegi kõik asjad, mis seal on, peaksid olema roosad, kaasaarvatult vihm, lumememmed, taevas, jne. Printsessidega loomupäraselt käib kaasas ka roosad asjad, kleidid ning erinevad ehted, kuid rääkides Piret Raua raamatutest siis seal ei ole tegemist printsessidega ning roosat on natuke liiga palju, mistõttu võib väikesele tüdrukule jääda mulje, et kõik asjad peaksid olemagi roosad ning tal tekib vajadus roosade asjade järele. Roosad esemed käivad läbi ka Kätlin Vainola raamatutes „Kelli- peaaegu haldjas“ ning „Kelli
Harjutus 34 lk 90 õpik Lõuna- ja põhjaeesti peamurre|te piir kulge|b Peipsi järve|lt piki Emajõ|ge Võrtsijärve põhjatipu|le, kust see kaardu|b lõuna|sse Läti Piiri|ni Mõisaküla juures sellise|lt, et Pärnumaa rannkuala|d jää|vad kõik põhjamurde poole|le. Harjutus: eralda tüvi, tunnus, lõpp Lauljannasid Koolieelikutele Valetasin Lumeta Ootab Koristasin Joomata Vihikutelt Harjutasime Raudteedel Sõbralikule Kuldkaladena Lumememmed Oodatakse Ebasümpaatseks Sõin Mängimaks Vihikuteks Astmevaheldus ja muu siuke 1) Millised grammatilised väljendusviisid keeles eksisteerivad? 2) Mida tähendab analüütiline väljendusviis? 3) Kas eesti keeles esineb seda? Kui esineb siis kuidas? 4) Mida tähendab flektiivne väljendusviis + näide? 5) Too näiteid aglutinatiivsetest? 1) sünteetiline, analüütiline, 2) koosneb kahest või enamast sõnast. 3) Esineb
.. jope ja ... püksid. Tüdrukul on ... jope ja ... püksid. Tüdrukul on ... müts. Poisil on ... kindad ja ... müts. Käeline tegevus · Laps värvib pildi, riietusesemete värvid ütleb õpetaja. · Laps ühendab lehekülje all joonistatud objektid kas sügise või talve pildiga. Õpetaja suunab ja kommenteerib. · Laps joonistab oma lumememme. · Laps täidab lumepallid (rebib, lõikab, kleebib sobivast materjalist: paber, vatt jm). Laulumäng "Lumememm", saksa lastelaul Lumememmed marsivad, marsivad, marsivad. Lumememmed hüppavad, hüppavad, hüppavad. Lumememmed tantsivad, tantsivad, tantsivad. Lumememmed magavad, magavad, magavad. K. Kõlar. Laulumängukool 34a. Lk 31 45 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 10. JÕULUD Kuulamine Täna on jõulupidu. Lapsed on päkapikud. Lapsed tantsivad. Päkapikk on väike, tal on valge habe. Päkapikul on punane müts