haigustele), või soodustada otseselt kahjurite ja haiguste levikut. Kõik algab kasvukohale sobiva puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Näiteks raielankide ruumilisest ja ajalisest planeerimisest sõltuvad suuresti männikärsakate arvukus ja raiestikele rajatud metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks. Suureneb tormiheite ja tormimurru oht, eriti kui kokkuveoteed on laiemad kui 3 meetrit. Puude mehaaniline vigastamine Raiete või metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, see soodustab juuremädanike levikut
hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda. Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda. 4) Rahe võib lõhkuda taimlas ja kultuurides taimi. 5) Vihm tihendab pinnast, vigastab tõusmeid, põhjustab erosiooni. Metsas, kus on taimkate, erosiooniohtu ei ole
Nii kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära ja valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Defineerige mõisted: puistu teine rinne ja puistu esimene rinne? Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema
Nii kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära ja valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid:
ned) sissetungi puusse ja nende arengut. Kuivõrd meil on valitsevateks läänetuuled, peaks tormikahjustuste vähendamiseks uuendusraiete raiesihitus olema tuulele vastupidises suunas, ehk idast läände. Selliselt suureneb metsa kõrgus läänest itta ja läänetormid suunatakse metsast üle. Lumekahjustused on samuti korduvalt meie metsades esinenud, näitena 1923., 1938., 1968. (200000 tm) ja 1978. a. Enim kannatavad lumekahjustuste all eeskätt liiga hõredaks raiutud latiealised männikud, kuid ka kuusikud ja kaasikud. Lume raskuse all puud kas murduvad (lumemurd) või painduvad tugevasti (lume- vaalimine). Lehtpuudele on ohtlik märja ja kleepuva lume sadu varasügisel kui nad on veel lehes. Talvise sula korral võivad murduda vanemate mändide oksad, ja kuuskede ladvad. Kõrge õhuniiskuse ja madalate temperatuuride korral võib tekkida puudele jäide, millise raskuse all ei pea vastu puude oksad ja ladvad
annaabi.ee 
