Kuid kindlasti üks peamised määrajaid, standardhotelli ja luksushotelli vahel, on hind. Luksushotellil on küll kallis hind, aga tegelikult makstakse seda hinda makstes kogu oma luksus kinni. Luksushotelli klientideks on kindlasti väga rikkad inimesed, kellel on võimalik vastavat summat välja käia. Enamasti on nendeks kuningad/kuningannad, presidendid, peaministrid. Lisaks nendele ka igasugused kuulsused- nt lauljad, näitlejad. Tavainimesed enamasti luksushotelle ei külasta, kuid on ka erandeid ja veedetakse näiteks enda pulmaöö täies luksuses. Mõni kuulsus isegi elab hotellis ning ta naudib seda, et tema eest kõik ära tehakse. Miks ka mitte, kui raha on ja endal peret pole, kelle juures elada. Sel juhul võetakse kogu hotelliperet nagu enda oma peret. Püsielanikest peetakse veel eriti lugu ning neile ka meeldib see - tuletatakse näiteks enne kontserti meelde, et on vaja minema hakata ning nad lihtsalt
Tallinnast saab otse lennuga Inglismaale, Gatwicki lennujaama, umbes kolme tunniga. Gatwick on Londonist 24 km kaugusel. Lennujaam kesklinnast asub pooletunnise rongisõidu kaugusel. Gatwick Express on hea valik kesklinna või läänepoolsetesse linnaosadesse sõiduks. Bussid on aeglasevõitu ning taksosõit linna maksab kuni 80 naela. Ööbimiskoha peab igaüks valima oma rahakoti suuruse järgi. Valik on suur, sest nagu igas teiseski linnas on ka Londonis luksushotelle, hosteleid jpt. Ajavahe on 2 tundi, kella tuleb keerata tagasi. Inglismaal on kasutusel naelsterling (£) . 1£=1.27 . 1= 0.80£ Räägitav keel on inglise keel, kuid Londonis elab üle kahekümne erineva rahvuse ja enamused neist räägivad ka oma emakeelt. Inglastel on tugev inglise aksent juures, nii et arusaamisega võib tekkida raskusi. Sõnad/ väljendid, mida vaja võib minna on: Tere!- Hello! Head aega!- Good bye! Aitäh!- Thank you! Palun!- Please! Kus asub ...?- Where is...?
Riksad on kolmerattalised sõidukid, millel tavaliselt pole uksi ega turvavöösid. Seal on väike kabiin juhile ning taha saab istuda kolm inimest. Taksod võistlevad riksadega klientide pärast. Paljudes linnades on jagatud taksod, kuhu läheb peale palju inimesi ja sõidu hind jaotatakse kõigi vahel. Riksa. 9. Turism Turism on India kuues suurim välisvaluutaallikas. Luksushotelle ehitatakse järjest juurde ning arendatakse öko- ja seiklusturismi. 9.1. India turism 2006. aastal külastas Indiat 4 miljonit turisti, kes kulutasid $8,9 biljonit. India turismitööstus tekitas 2008. aastal $100 biljonit ning on oodata 9,4% aastast kasvu, millega peaks turistid 2018. aastal Indiasse tooma $275,5 biljonit. Indial on kõrgeim 10 aasta kasvupotentsiaal. Travel & Tourism Competitiveness Report 2007 reastas India hindade konkurentsivõime kohalt 6-le ning turvalisuse kohalt 39-le
Riksad on kolmerattalised sõidukid, millel tavaliselt pole uksi ega turvavöösid. Seal on väike kabiin juhile ning taha saab istuda kolm inimest. Taksod võistlevad riksadega klientide pärast. Paljudes linnades on jagatud taksod, kuhu läheb peale palju inimesi ja sõidu hind jaotatakse kõigi vahel. (2;18;19) Riksa. 11. TURISM 16 Turism on India kuues suurim välisvaluutaallikas. Luksushotelle ehitatakse järjest juurde ning arendatakse öko- ja seiklusturismi. (1) 11.1. India turism 2006. aastal külastas Indiat 4 miljonit turisti, kes kulutasid $8,9 biljonit. India turismitööstus tekitas 2008. aastal $100 biljonit ning on oodata 9,4% aastast kasvu, millega peaks turistid 2018. aastal Indiasse tooma $275,5 biljonit. Indial on kõrgeim 10 aasta kasvupotentsiaal. Travel & Tourism Competitiveness Report 2007 reastas India hindade konkurentsivõime
Raudteel veetakse 40% reisijatest ja 65% kaubast. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikud. Linnaliiluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattariksad. Calcuttas on ikka veel käsiriksad. Liiklusteed: Maanteed 760 000 km Raudteed 62 000 km Kiirteed 77 kiireteed, nende kogupikkus 34 058 km 12.1. Turism Turism on India kuues suurim välisvaluutaallikas. Luksushotelle ehitatakse järjest juurde ning arendatakse öko- ja seiklusturismi. Siiski kuulub Indiale vaid väike osa maailma turismiturgu (0,3% maailma turiste ja 1% turismitulu) ja ta soovib seda tuluallikat laiendada, et 1990. aastate lõpus võtta vastu 2,5 millionit külastajat. Peamised lähtemaad 13. Meedia Ajakirjanduses on mõningane tsensuur. Läänemaailma TV seebioopereid ja filme peetakse üldiselt ebasobivaks.
on väga vaesed ja elavad veel halvemini kui talupojad. Maalt voolab inimesi pidevalt juurde, mis teeb olukorra veel hullemaks. Vaestelinnaosades on kohalikeks keskusteks voodoo- preestrite majad. Port-au-Prince on ainuke Haiti linn, kus on kanalisatsioon. Port-au-Prince'is või linna lähistel toodetakse kangaid, puuvillaseemneõli, jahu, suhkrut, seepi ja tsementi. Linnast eksporditakse kohvi ja suhkrut. Linnas on mitmeid luksushotelle. Port-au-Prince'il on lennuühendus peamiste Kariibi mere saartega, Kanada, USA ja Sveitsiga. Turismiäri on sõltuvuses poliitilisest olukorrast. Port-au-Prince'is on Haiti Ülikool (asutatud 1944). 2010. aasta Haiti maavärinas said paljud linna vaatamisväärsused kannatada. Port-au-Prince'is leidub nii tavalisi büroohooneid, viktoriaanlikke piparkoogimaju kui ka modernseid eramuid. Linna keskväljak on Place du Champ-de-Mars. Selle ääres on Rahvuspalee ja kasarmud,
annaabi.ee 
