Internatsionaliseerumine-rahvusvahelistustamine; tihedam läbikäimine riikide ja rahvaste vahel; aktiivne kaubavahetus; Mcdonaldiseerumine- väljendab majandusliku ja kultuurilise üleilmastumise negatiivseid tahke. Iseloomustab niisugust tootmist või tegevust, mis ei arvesta kultuurilist eripära, vaid panustab kiirusele, odavusele ja võimalikult paljude klientide teenindamisele. Digitaliseerumine-info-ja suhtlusvõrkude levik; riigid kus internet, telefon, arvutid on luksusasjad; jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha. Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: 1) majanduslik üleilmastumine- tekivad riigiülesed ehk korporatsioonid (põhja-ameerik suurkorporatsioonide rajatud tehased vähemarenenud maadesse) 2) kultuuriline üleil.-kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja -väärtused
Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad teadusprojektides. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule Kolmandaks trendiks, mis mõjutab kõikide ja iga riigi arengut, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvav mõju. Need riigid, kus telefon, internet ja arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus üha rohkem maha. Täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforkastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei toimu ühtmoodi kõikides maades
köitvad. 5 Tänapäeva maailm 1.4 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule Kolmandaks trendiks, mis mõjutab kõikide ja iga riigi arengut, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvav mõju. IKT arengutaseme ja selle kättesaadavusega seostatakse tänapäeval nii progressi kui regressi. Need riigid, kus telefon, internet ja arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaalmajanduslikus arengus üha rohkem maha. Kui varem, külma sõja perioodil, ohustas maailma ideoloogiline lõhe, siis täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforikastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel
osalevad ühistes teadusprojektides.Sellise akadeemilise mobiilsuse üks põhjus on soov kogeda erinevaid õpetamis- ja teadustöö traditsioone,omandada mõne teise riigi või kultuuri teavet. Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule Info ja kommunikatsioonitehnoloogiatel(IKT) on kasvav mõju kõikide riikide arengule.IKT arengutaseme ja selle kättesaadavusega seostatakse tänapäeval nii progressi kui retsessi.Need riigid ,kus internet ,telefon ja arvutis on luksusasjad,jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus ühe rohkem maha.Kui varem külma sõja perioodil,ohustas maailma ideoloogiline lõhe,siis täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele juurdepääsu omavate ja mitteomavate inimeste vahel.Nn infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali poolest.Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda omakorda elatustaset parandada või
Majandusliku integratsiooni lõppeesmärk oli Euroopa poliitiline ühendamine. Kuldajastu Hoolimata vaidlustest, kas Euroopa Ühenduste tulevik on föderaalne Euroopa või mitte, olid Euroopa Ühendused edukad. Teise maailmasõja järel kasvas lääneriikide jõukus väga kiiresti. Seda nimetatakse kuldseks ajastuks. Kaasnes kiire majandusareng ja ületootmine: "piimajõed" ja "võimäed". Toimus tehnoloogiline revolutsioon, luksusasjad said enesestmõistetavaks. Tavalised inimesed said osta külmikuid, pesumasinaid, telefone, autosid, hakates elama nii, nagu enne said endale lubada ainult väga rikkad. Inimesi vajati tarbijana, mis suurendas jälle majanduskasvu. Mehhaniseerimine algul tööpuudust ei tekitanud, majanduskasvu tõttu töölisklassi arv ei kahanenud. Euroopa arenenud riikides oli keskmiselt 1,5-protsendine tööpuudus, mis tähendas täistööhõivet
kalanduspoliitikas. Majandusliku integratsiooni lõppeesmärk oli Euroopa poliitiline ühendamine. Kuldajastu Hoolimata vaidlustest, kas Euroopa Ühenduste tulevik on föderaalne Euroopa või mitte, olid Euroopa Ühendused edukad. Teise maailmasõja järel kasvas lääneriikide jõukus väga kiiresti. Seda nimetatakse kuldseks ajastuks. Kaasnes kiire majandusareng ja ületootmine: "piimajõed" ja "võimäed". Toimus tehnoloogiline revolutsioon, luksusasjad said enesestmõistetavaks. Tavalised inimesed said osta külmikuid, pesumasinaid, telefone, autosid, hakates elama nii, nagu enne said endale lubada ainult väga rikkad. Inimesi vajati tarbijana, mis suurendas jälle majanduskasvu. Mehhaniseerimine algul tööpuudust ei tekitanud, majanduskasvu tõttu töölisklassi arv ei kahanenud. Euroopa arenenud riikides oli keskmiselt 1,5-protsendine tööpuudus, mis tähendas täistööhõivet.
annaabi.ee 
