mõtlema. Kõige rohkem meeldis mulle Aleksander Mülbergi(1897-1931) teos ,,Interjöör". See on guass maal ja tehtud 1920. Maalil on kujutatud üks tuba, millel on roosad seinad, tool ja 2 ust. Väga stiilne nägi välja, sellist tahaks endale koju seinapeale. Veel meeldis mulle Aleksander Krims-Radava(1893-1919) töö ,,Talu"(õli, lõuend) 1918. Maalil on 2 hoonet, aed, kooguga kaev ja õuel vana naine. Maal on tumedates toonides ja mõjus sügavalt. Herbert Lukki(1982-1919) õlimaal ,,Hoov" (1918). Väga värvikas, maalil ilus roosa maja ja sinine taevas. Need olid maalid, mis mulle meeldisid. Oli ka selliseid mis jätsid mind külmaks. Nagu näiteks Balder Tomasberg(1897-1919) "September väikelinnas", mis on tehtud värvipliiatsitega. Pilt oli väga tume, ilmetu ja igav. Eduard Wiiralt(1898- 1954) "Salome tants" 1917, kasutatud on akvarelli, tussi ja guassi. Väga väike, ümmargune ja ei tekitanud mingeid tundeid. Herbert Lukk(1892-1919) "Tants II"
sealhulgas kergemat ja varajast muusikat. Absoluutse kuulmisega noormehel oli veel vähemalt üks väga kasulik anne ta luges suurepäraselt lehest. Tema enda sõnul oli ta sellise andega nö sündinud ja lehestlugemise arendamiseks väga palju spetsiifilist vaeva ei pidanud nägema. Näiteks mäletab maestro end juba kümne aastaselt mängimas ooperiklaviire. See fakt näitab, milline tööhimu ja huvi asja vastu oli Brunol juba noorest peast. Tsiteerides Bruno Lukki: ,,Anne ja töökus, neil pole vahet, oskus töötada ongi ju anne." TARTU 1920. aastatel alustas Lukk klaverimängu õpinguid sakslannast pianisti Martha Bäthge erastuudios ning seejärel sama õpetajanna juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Kool oli kujunenud 1920. aastate Tartu muusikaelu keskuseks direktorina tegutses seal Juhan Aavik ning õpetajana töötasid mitmed kõrge mainega pedagoogid, sealhulgas noor Heino Eller. RIIA 1927
Kasutatud kirjandus http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja_ehitus/?%DCLDEHITUS http://et.wikipedia.org/wiki/Auto http://et.wikipedia.org/wiki/Bensiin https://sites.google.com/site/terased/9-kuetused/9-1-bensiinid http://et.wikipedia.org/wiki/Diislik%C3%BCtus http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool http://elmo.ee/elektriauto/ http://et.wikipedia.org/wiki/Puugaas http://et.wikipedia.org/wiki/Butaani_ja_propaani_segu http://www.vedelgaas.ee/vedelgaas „Füüsika” Tiit Lukki (2000) „Sõiduauto abc” Kalju Aleksis (1994) „Mootori algõpe” Heldur Tamm (2004) „Mehaaniku käsiraamat” Toivo Kirsi (1982) http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilne_k%C3%BCtus http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine
Tallinn TEA Kirjastus. 2. Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Tallinn. Valgus. 3. Baxter, N. 2001. Tuhat küsimust ja vastust. Tallinn. Sinisukk. 4. Gladkov, K.1977. Aatomi ABC. Tallinn. Valgus. 5. Kabardin, Q. 1990. Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn. Valgus. 6. Kedrov, F. 1975. Irene ja Frederic Joliot-Curie. Tallinn. Valgus. 7. Kindersley, D. 2000. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Tallinn. Avita. 8. Klemm, P. 1976. Elektrimootorist kosmoseraketini. Tallinn. Valgus. 9. Lukki, T. 2000. Füüsika miniteatmik. Tallinn. AS Kirjastus Ilo. 10. Repossi, G. 1984. Elu ja surma küsimus. Ökoloogia illustreeritud ajalugu. Tallinn. Valgus. 10
ehitusptaljonidesse. Sisulist oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimiustesse sattunud inimesi sunniti tööle pealmiselt metsa varumisel. Ühe talevega suri kunratuse tagajärjel peaaegu 1/3 mobiliseerituist. 1944a lõpus. Saadi luba rahvuslikeväeosade refromeerimiseks Nõugude tagalas.Loodi Eest laskurkorpus, mis päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Korpuseid oli 2 viisi. 1942a dets-1943 jaanuaris. Velikki-Lukki all, kus osaleti sisepiiramisel.Korpuse kaotused olid üli suured, rivist langes välja ligi ¾ kooseisust .Pärast Velikki-Lukki vallutamist viidi korpus täiendavaks formeerimiseks tagalasse. Rindele jõuti uuesti alles 1944a suve reesis. Sõjas sai Eesti rängalt kannatada, täielikult hävines Narva, vägasuuri purustustusi oli Tartus ja Tallinnas. Suurimaks kaotuseks oli eesti rahvastikku vähenemine ligi 200 000 inimes võrra. Nende hulgas oli 80 000 läände
peeglini paralleelselt optilise peateljega ja peegeldumise järel läbib fookuse. Ka selle kiire peegeldus peab jõudma kujutise asukohta J. Seega joonistame esmalt optilise peateljega paral- leelse kiire peeglini ja seejärel peeglist kiire, mis läbib punkti J. Joonistatud kiir läbib peegli fookuse punktis, kus kiir lõikub optilise peateljega. 26 5 Kirjandus 1. Ü. Ugaste. Füüsika gümnaasiumile II. Avita, Tallinn, 1998. 2. T. Lukki. Füüsika.. Ilo, Tallinn, 2000. 3. I. Saveljev. Füüsika üldkursus 3. Valgus, Tallinn, 1979. 4. G. Mjakišev. B. Buhhovtsev. Füüsika 12. klassile, Valgus, Tallinn, 1989. 5. O. Mankin. Optika. TRÜ, Tartu, 1986. 6. G. Peets. Materjale füüsika elementaarkursuse kordamiseks. Val- gus, Tallinn, 1984. 7. F. Pedrotti, L. Pedrotti. Introduction to Optics. Prentice Hall, New Jersey, 1992. 8. D. V. Sivuhin. Obštšii kurs fisiki. Optika. Nauka, Moskva, 1980. 9.D. Džankoli. Fisika 2
stimulatsioonist tingituna toodavad Leydigi rakud vähem testosterooni ja saavutatakse tasakaal. Eesnääre Lihas-näärmeline elund väikevaagnas põie all. Nääret läbib kusiti, kuhu suubuvad ejakulatsioonijuhad ja eesnäärme juhad. Näärmeline osa moodustab sagaraid, mille vahel on sidekude ja silelihaskiud. Sidekoe hulk suureneb vanuse kasvades. Suguti Ülesandeks seemnevedeliku ja uriini väljutamine. Eristatakse eesmist jämedamat osa e lukki (glande), keskmist osa e keha ja tagumist häbemeluudele kinnituvat osa e sugutijuurt. Sugutilukil avaneb välimine kusitisuue. Naise suguelundid: · munasari · munajuha · emakas · tupp · välissuguelundid e häbe (vulva) · rinnanääre Munasarjad Paarilised munasarjad paiknevad kõhuõõnes ja kinnituvad ligamentidega emaka ja vaagnaseina külge. Munasarjad toodavad sugurakke (munarakke e gameete) ja hormoone. Munajuhad Pikkus 10 cm, algavad emaka nurkadest. Emakas
annaabi.ee 
