· Heinateoks kasutati vikatit. · Vikati löeks valiti tavaliselt kuusepuu, mis oli ülaltpoolt käe järgi pisut kõveraks kasvanud. · Vikati tera tegi kas sepp või osteti see rändkaupmeestelt. Vikat · Vikati igal löel oli kaks käepidet. · Tera kinnitati otsa toomingavitsaga · Toomingavitsu tehti sirgetest ja peenikestest toomingaokstest. · Lääne-Eestis olid vitsade teravdamiseks käiad, Lõuna-Eestis luisud. · Igal heinalisel oli alati teine vikat varuks, kui esimene peaks katki või nüriks minema. Heinateo algus · Heinatööd alustati laupäeval. · Heinalistele panid kaasa kalja- ja piimalähker, kala- ja võikarp. · Enne heinategu niideti ka küüniesine, kui küün oli, või lihtsalt kuhjaalune. · Enne heinamaale minekut tuli naistel loomad talitada. · Ühte lähkrisse pandi kali ja teise piim ning enne kella viit hommikul oldi minekuvalmis.
õhtul mul ei tule und. koju tahaks jälle naasta. Hommikul on lumi paks, Uuel aastal uue hooga, magasin ma tund või kaks. õhtuks sain ma pearooga. Tiigil jää on üsna paks, Tulemas on palju töid, teepeal jookseb väike taks. vähemaks jääb pikki öid. Leidsin üles vanad uisud, Kooli lõpp siis lähenemas, riiulil seal suured luisud. lume kiht siin vähenemas. Siis on vaja minna suusatama, Lähenemas on siis jälle suvi, uusi küünlaid nuusutama. nägin suurt ja ahnet tuvi. Suusaradu on meil häid, Ootan jälle uutaastat, küünlapoes sa tihti käid. head ja lumerohket aastat. Jõulukuusk Päkapikk Tuppa vaja tuua kuuskgi, Aknale ma panin sussi,
laiade ratastega heinakäru. Pehmema pinnaga heinamaal tuli hobusele jalgade alla panna sookingad e. klombid. Päris soost kanti hein välja inimjõul ning siis kasutati soo peal püsimiseks vahel ka soorajasid. Kuiva heina hoiti kuhjas või küünis. Heinategu LääneEestis teritati eriti sepavikateid käiaga, mujal rohkem pinniti või hiljem ka lõigati vikatinoaga. Teritatud vikatit tuli enne niitmist ja niitmise ajal luisata. Luisud valmistati puust või kivist. Puuluisud kaeti liiva tõrva (vaha) seguga või lihtsalt raputati niiskele puulaastust luisule liiva. Mõnel pool kasutati luisuks ka kõvast puust laastu. Enamasti kanti luisku kaasas riidest, tohust või puust luisutaskus. Lina Lina külvati hiliskevadel paremini väetatud maale. Valminud lina kitkuti koos juurtega ja seoti peodesse, mis omakorda pandi viie või kümne kaupa hunnikutesse ning
Alumiiniumoksiid võib looduses esineda mitmes erinevas kristallvormis. Puhast kristalset alumiiniumoksiidi nimetatakse korundiks. Korund on keemiliselt vastupidav, kõrge sulamistemperatuuriga ja väga kõva mineraal, mis jääb oma kõvaduselt alla ainult teemandile. Peeneteralist, tumeda värvusega ja läbipaistmatut korundi nimetatakse smirgliks. Korundi ja smirglit kasutatakse palju lihvimis- ja poleermisvahenditena (lihvimiskäiad, luisud, lihvimispastad, smirgelpaber, smirgelriie jm). Läbipaistvaid ja lisanditest tingituna erinevate värvustega korundikristalle tuntakse mitmete hinnaliste vääriskivide nime all. Läbipaistvat punase värvusega korundi (lisandiks Cr-ioonid) nimetatakse rubiiniks. Läbipaistvat sinise värvusega korundi (lisandiks Fe- ja Ti-ioonid) nimetatakse safiiriks. Vääriskivide hinnaskaalas on harilikult esikohal teemandid, teisel kohal rubiinid ja safiirid ning
-Liimi katmine servpindadele -Kattematerjali pealeliimimine, -üleulatuvate otste servade mahatöötlemine -servade lihvimine -kantide pehmendamine Liim kantakse peale valtsi abil. Spoon või katteliist aurutatakse servale rullikutega. Kõik lõikeriistad on kinnitatud mootorite võllidele. Tööohutusnõuded giljotiinkääridega töötamisel 1. Giljotiinkääride nuga peab spooni etteandmise küljelt olema kaetud ja kaitsekate peab olema blokeeritud käivitiga 2. Luisud lõikenoa ihumiseks peavad olema puitpidemetes. 3. Spoonipakkide nihutamisel hoitagu käed terast vähemalt 200 mm kaugusel. Tööohutusnõuded vuukimismasinatel töötamisel 1. Pingi survetraavers peab suruma spoonipaki ühtlaselt vastu töölauda. 2. Survetraavers ja kelgu ajam peavad olema kindlalt kaetud. 3. Kelgujuhikud peavad tagama supordi liikumise ilma lõtkuta. 4. Pingi blokeering peab võimaldama spoonipakki paigaldada ja välja võtta ainult
(Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Korund Puhast kristalset alumiiniumoksiidi nimetatakse korundiks. See on keemiliselt vastupidav, kõrge sulamistemperatuuriga ja väga kõva mineraal, mis jääb oma kõvaduselt alla ainult teemandile. Peeneteralist, tumeda värvusega ja läbipaistmatut korundi nim. smirgliks. Korundi ja smirglit kasutatakse palju lihvimis ja poleermisvahenditena (lihvimiskäiad, luisud, lihvimispastad, smirgelpaber, smirgelriie jm). Läbipaistvat punase värvusega korundi (lisandiks Crioonid) nim. rubiiniks. Läbipaistvat sinise värvusega korundi (lisandiks Fe ja Tiioonid) nim. safiiriks. Füüsikalised omadused kergmetall (tihedus 2,7 g/cm³) suhteliselt kergesti sulav metal (sulamistemperatuur 660ºC), hea elektrijuhtivusega (umbes 60 % vase elektrijuhtivusest), hea soojusjuhtivusega (ligi 3 korda parem kui raud), suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav,
Alumiiniumoksiidi võib looduses esineda mitmes erinevas kristallvormis. Puhast kristalset alumiiniumoksiidi nimetatakse korundiks. Korund on keemiliselt vastupidav, kõrge sulamistemperaatuuriga ja väga kõva mineraal, mis jääb kõvaduselt alla ainult teemandile. Peeneteralist, tumeda värvusega ja läbipaistmatut korundi nimetatakse smirgliks. Korundi ja smirglit kasutatakse palju lihvimis- ja poleerimisvahenditena (lihvimiskäiad, luisud, lihvimispastad, smirgelpaber, smirgelriie jm.). 3. FÜÜSIKALISED OMADUSED Alumiinium (Al) on hõbevalge värvusega kerge metall, mida saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Ta on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle (tähtsuselt teisel kohal raua järel). Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Sulamistemperatuur 660 0C. Sulamisel ei muuda värvi.
c. liiga väikese lõikekiiruse kasutamine d. kõrge surve töödeldava materjali poolt; kõrge temperatuur ja sellega kaasnevad adhesioon- ja abrasiivkulumine Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Superfinish kui metallide töötlemisviis põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Select one: a. pindade viimistlustöötlemiseks,kus luisu ja detaili vaheline pilu on täidetud õliga ja luisud saavad võnkuva liikumise ja töötlemine lõpeb siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme b. võllide koorivaks töötlemiseks c. avade koorivaks töötlemiseks d. keerme lõikamiseks Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Puurimist kasutatakse: Select one: a. väliskeerme lõikamiseks b. läbivate ja umbavade saamiseks c. tasapindade töötlemiseks d. väliste silinderpindade saamiseks Question 38 Correct
d. töödeldava pinna mehaanilisel purustamisel, dielektrikute töötlemiseks Küsimus 9 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Superfinish kui metallide töötlemisviis põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Vali üks: a. keerme lõikamiseks b. pindade viimistlustöötlemiseks,kus luisu ja detaili vaheline pilu on täidetud õliga ja luisud saavad võnkuva liikumise ja töötlemine lõpeb siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme c. võllide koorivaks töötlemiseks d. avade koorivaks töötlemiseks Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst On vaja lõigata sisekeeret. Kasutaksin järgmist lõikeriista ja lõikepinki: Vali üks: a. kujufreesi ja keermefreespinki b. keermelõikurit ja treipinki c. keermepuuri ja puurpinki
kriimustavad ja kulutavad pinda. Näiteks viilid ei ole abrasiividega seotud, see töötab samal põhimõttel, mis saag. Lisks kõvadusele on tähtis osakese teravus, keemiline stabiilsus hapete, vee jms vastu ning termiline stabiilsus, sest hõõrdumisel tekib soojus ning teatud materjalid võivad hakata sulama. Abrasiive iseloomustab ka võrgusilm, mis näitab auke tolli kohta. Rakendatakse näiteks lihvimisel, poleerimisel, lõikamisel, puurimisel, teritamistel (käiad ja luisud). CaCO3, mis on suhteliselt pehme (Mohsi skaalal 3), kasutatakse näiteks ,,poleerimise" jaoks hambapastas. Pulbrilisi abrasiive kasutatakse eeskätt metallide ja ehitusmaterjalide pindade puhastamiseks. Saab ka saagida kivimeid, kui niisutada traati abrasiivi poolvedela seguga. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade või vahadega kasutatakse pindade lihvimisel. Abrasiivliitmaterjalides on abrasiivi teraksed jaotunud ühtlaselt ja nad on maatriksmaterjaliga jäigalt seotud. Nendest
metallisoolade lahuste: 2AgNO3+C2H2AgC2+2HNO3. Soolataolised karbiidid on aktiivsete metallide (leelis- ja leeslismuldmetallide) ning Cu, Ag, Th jmt elementide ühendid süsinikuga. Nad reageerivad veega või hapetega, eraldades erinevaid süsivesinikke või H2: Al4C3+12H2O4Al(OH)3+3CH4. Kovalentse sidemega on mittemetallide B- ja Si-karbiidid, suure kõvadusega ained ning pooljuhid. Saamine: SiO2 ja koksi segu kuumutamisel: SiO2+3CSiC+2CO. Seda kasut abrasiivina (lihvkettad, luisud), tulekindla materjalina, pooljuht- ja fotodioodides. Metallilised karbiidid on 4-6 rühma siirdemetallide ning Fe, Co, Ni ühendid süsinikuga. Rasksulavad, suure kõvadusega, metallilise juhtivusega sisetusühendid (TiC, NbC, Cr3C2, Fe3C, W2C jne.) Volframkarbiidid leiavad kasutust kõvasulammaterjalides. Praktikas on eritiolulised CaC2 etüüni saamiseks, tsementiit Fe3C malmi komponent. Süsiniktetrakloriid CCl4 on kantserogeen: CH4(g) + 4Cl2(g) CCl4(g/l) + 4HCl(g)
peab olema eelnevalt töödeldud meetoditega, tagavad 6..7 tolerantsijärgu täpsuse. Seega peaks soveldatav pind olema eelnevalt kas lihvitud, hõõritsetud, kaabitsetud, peentrei- tud, freesitud või kammlõikamisega töödeldud. Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 µm. Joonisel 147 on esitatud mitmesuguse kujuga soveldeid. Soveldite liigid: a pöörlev soveldusketas; b ja c plaadid ja luisud; d lõhikuga puksid silindriliste välis- (1) ja sisepindade (2) soveldamiseks; e viilikujuline malmist või klaasist soveldi; f ja g koonussoveldid; h erisoveldid. joon. 147 Soveldi materjal peab olema pehmem töödeldavast materjalist. See on vajalik abrassiivosakeste tungimiseks soveldi materjali. Soveldi valmistatakse hallmalmist, pehmest terasest, vasest, pliist, kõvadest puuliikidest jt
Loode-Eesti luhamaadel oli kasutusel eriline suurte ja laiade ratastega heinakäru. Pehmema pinnaga heinamaal tuli hobusele jalgade alla panna sookingad e. klombid. Päris soost kanti hein välja inimjõul ning siis kasutati soo peal püsimiseks vahel ka soorajasid. Kuiva heina hoiti kuhjas või küünis. Lääne-Eestis teritati eriti sepavikateid käiaga, mujal rohkem pinniti või hiljem ka lõigati vikatinoaga. Teritatud vikatit tuli enne niitmist ja niitmise ajal luisata. Luisud valmistati puust või kivist. Puuluisud kaeti liiva-tõrva (vaha) seguga või lihtsalt raputati niiskele puulaastust luisule liiva. Mõnel pool kasutati luisuks ka kõvast puust laastu. Enamasti kanti luisku kaasas riidest, tohust või puust luisutaskus. Lina Lina külvati hiliskevadel paremini väetatud maale. Valminud lina kitkuti koos juurtega ja seoti peodesse, mis omakorda pandi viie või kümne kaupa hunnikutesse ning kanti siis kokku. Enne
täpsust, kui seda on võimalik saavutada lihvimisega. Sellistel juhtudel kasutatakse abrasiivtöötlemise viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfinis, planki- mine, poleerimine. Hoonimine on viimistlusmeetod, mis võimaldab saada suure täpsusega siledaid, spetsiifilise mikroprofiiliga silindrilisi sisepindu. Niisugune profiil on näiteks vajalik õlikihi hoidmiseks hõõrdepinnal (mootori silinder). Abrasiivlõikuriks on pöörlevasse hoonpeasse kinnitatud luisud. Super- finis on viimistlusemeetod, kus kasutatakse lõikuri- Sele 2.51 Elektroerosioontöötlemine tena samuti luiske, kuid hoonimisest erinevalt saab 71 Elektrokeemiline töötlemine põhineb tooriku 2.6. Pulbermetallurgia anoodi lagunemisel elektrolüüsil. Katoodina kasutatakse korrosioonikindlaid metalle (plii, vask
annaabi.ee 
