põlema. Tuli muutus ohtlikuks ka majadele ja rehepapp suunas selle teisele poole. Rehepapp vestleb Hansu ja tema uue lumememmega armastusest. Liina jälgis jälle Hansu, kes luges preilile luuletusi. Kodus saab Liina teada tema ja Endli pulmadest. Oskar ning tema naine petavad külmkinga (inimsööjat). Nõid paljastas oma vanad tunded rehepapi vastu. Rehepapp organiseerib Hansule ja Liinale kohtumise. Nõid sureb ära Lumememm sulab ära. Jaan viis Luisele piruka, kus oli ``armusegu'' sees. Kuid Oskar murdis selle pooleks ja toppis selle Liina käsul Jaanile suhu. Vanapagan võtab Hansult hinge. Rehepapp peab matma nõia ja järgmine päev juba Hansu. Liina tahab end jõkke uputada, aga Imbi ja Ärni peatasid ta. Imbi, Ärni ja Liina leiavad 3 kullakotti. Rein, teada saades, et Endel on uus kubjas, laseb mehikestel kotist Endli napilt surnuks peksta. Rehepapp maksis Vanapaganale oma sõprade eest
Kuidas oli see võimalik? 18. Leia suurima kahekohalise ja suurima ühekohalise arvu vahe! 19. Kalle ütles, et tema isa vanus aastates on 30 võrra suurem suurimast ühekohalisest arvust. Kui vana on isa? 20. Redelil on 19 pulka. Mitmendal pulgal peab seisma, et olla täpselt redeli keskel? 21. Milline arv on võrdne kõigi temale eelnevate arvude summaga? 22. Üks muna keeb 6 minutit. Kui kaua on vaja keeta 3 muna? 23. Annil ja Luisel on ühepalju komme. Anni annab ühe kommi Luisele. Mitu kommi on nüüd Annil vähem kui Luisel? 24. Joonas ja Kätrin jõudsid järele Paulile, kes läks ka kooli. Neile tuli vastu 4 tüdrukut. Mitu last läks kooli? 25. Kellyl oli 8 pähklit. Ta leidis veel 7 pählit, aga vahepeal oli ta ära söönud 5 pähklit. Mitu päklit on nüüd Kellyl? 26. Mart läks Kuressaarest Kuivastusse 1 tunni ja 40 minutiga, tagasi tuli ta aga 100 minutiga. Miks tuli ta tagasi kauem? 27
temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu... Pikemalt peatun katku külasse tulekul, sest see lugu iseenesest ja kirjaniku antud kirjeldus meeldis mulle vaat et kõige rohkem kogu romaanis. Katk tuli külasse. Ta oskas ennast ükskõik kelleks moondada. Külarahval oli teada, et katk tuleb ja nii oldi kokku kogunetud rehepapi tarre
küsimusi ja Õuna-Endel ei saanud küsimustest aru ega osanud korralikult ilma ropendamiseta vastata. Kõige humoorikam osa raamatus oli minu meelest see, kuidas Rehe-Sander päästis kiltri põrgusse minemast. Räägu-Rein oli tuulispasana kiltrit räsinud ja Lembitu hingelooma lömastanud. Räägu-Rein tegi seda lihtsal põhjusel, ta arvas, et Lembit oli varastanud tema hõbeprossi, kuigi tegelikult andis hõbeprossi ära Liina toatüdruk Luisele ühe vana parunessi surikleidi eest. Rehepapp andis kiltrile hernesuppi, kilter sõi selle suurte valude käes vaevaga ära. Siis oodati mõni hetk. Kilter peeretas, oli kuulda ukse kiuksumist. Kurat tassis peeretuse kiltri hinge asemel põrgusse. Ja kilter sain rahulikult Peetruse ukse taha minna. Kõige iroonilisem kuidas sulane Jaan mõisa sahvris seepi söömas käis arvates, et see on idamaade maiusroog, ning pärast kõhuvalus vaevles. Jaan oli harimatu ja rumal.
kes tahab teda ära süüa. Liina jälgib ikka kuidas Hans mõisas käib preili akna taga. Liina räägib Rehepapiga, et see Hansuga temga kohtingu korraldaks. Liina riietub mõisapreiliks ja läheb Hansuga kohtama. Rein keelab Liinal kupjaga abiellumise. Hans suhtleb ikka 2 lumememmega, kes õpetab talle kombeid kohtamiseks. Ott ja Luise jõid veini, kui sinna tuli Jaan kes Luisele piruka andis, Ints murdis selle pooleks kus oli sitt sees, ja ta käskis selle Intsul ise ära süüa. Hans läheb hommikul preilit vaatama , aga lumememm oli surnud tuli Vanapagan ja tappis Hansu ja võtis tema hinge. Aidamees leiab teel vankri Hansu surnu kehaga ja sõidab sellega Rehepapi juurde. Rehepapp on õnnetu kuna eile mattis ta Nõia ja homme peab Hansu matma hakkama. Kui Liina sai teada, et Hans surnud siis läks ta jõe äärde
aru, kus ta on. Siis hakkasid talle eelmise õhtu sündmused meenuma, meenus joomine ning ühes sellega saabus teadmine keres valitsevast pohmelusest.“ (lk. 58). Sulane kartis väga oma peremeest, Koera Kaarlit „Sulane põrkas kabuhirmus ukselt tagasi. Peremees on kõrtsis!“ (lk. 59). Jaan oli väga rumal, ta võttis teiste nõu kohe kuulda, isegi kui see oli rumal. Nii ta tahtis oma armastatule Luisele sisse sööta sitapirukat, sest nõid oli öelnud, et kui Luise seda sööb, siis ta hakkab Jaani armastama. Jaani rumalus väljendus ka seebi söömises. „“Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa
Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku, kuid ainult istuvad üksteisest kümne sammu kaugusel ja Hans loeb luuletusi. Vastu hommikut lähevad nad koju. Lumememm teab tôde, kuid ütleb Hansule ainult, et tüdruk, kellega ta kohtus, armastab teda ja sulab ära. 26. november - Ott joob koos Luisega veini. Ints on ka seal, aga joob härra konjakit ja räägib, et Kalevipoeg oli eetlaste jumal, aga Jeesus tappis ta selja tagant ära. Tuleb Jaan ja toob Luisele pisikese piruka, mis on väga loppis. Ott murrab selle aga pooleks ja hakkab kisama, et see on sitta täis. Jaan üritab valetada, et see on shokolaad, kuid Luise hakkab karjuma ja laseb Otil selle piruka Jaanile suhu toppida. 27. november - Hans magab peaaegu terve ööpäeva ja otsustab siis preili ka päeval üle vaadata. Rakendab hobuse ja sôidab môisa poole, kuid avastab, et Vanapagan on ka vankris ja kuna lumememm on ära sulanud, tapab ta Hansu, vôtab
Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku, kuid ainult istuvad üksteisest kümne sammu kaugusel ja Hans loeb luuletusi. Vastu hommikut lähevad nad koju. Lumememm teab tôde, kuid ütleb Hansule ainult, et tüdruk, kellega ta kohtus, armastab teda ja sulab ära. 26. november - Ott joob koos Luisega veini. Ints on ka seal, aga joob härra konjakit ja räägib, et Kalevipoeg oli eetlaste jumal, aga Jeesus tappis ta selja tagant ära. Tuleb Jaan ja toob Luisele pisikese piruka, mis on väga loppis. Ott murrab selle aga pooleks ja hakkab kisama, et see on sitta täis. Jaan üritab valetada, et see on shokolaad, kuid Luise hakkab karjuma ja laseb Otil selle piruka Jaanile suhu toppida. 27. november - Hans magab peaaegu terve ööpäeva ja otsustab siis preili ka päeval üle vaadata. Rakendab hobuse ja sôidab môisa poole, kuid avastab, et Vanapagan on ka vankris ja kuna lumememm on ära sulanud, tapab ta Hansu, vôtab ta hinge endale
armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu... Pikemalt peatun katku külasse tulekul, sest see lugu iseenesest ja kirjaniku antud kirjeldus meeldis mulle vaat et kõige rohkem kogu romaanis. Katk tuli külasse. Ta oskas ennast ükskõik kelleks moondada. Külarahval oli teada, et katk tuleb ja nii oldi kokku kogunetud rehepapi tarre. Katk tuli sedakorda kitse kujul,
annaabi.ee 
