jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv on umbes 700. Viimaste seas on 58 kaitse all olevat liiki. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Reljeef Viidumäe looduskaitseala jaotatakse reljeefi alusel kolmeks osaks: idas rannavallidest ja luidetest kõrgem ala (Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana) keskel astang madalamal rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Kõige silmapaistvamateks pinnavormideks on ranna-astang ning Suurmägi (50,6m) Tähtsamad objektid Silmapasitvaim pinnavorm ca 8000 aastat tagasi murrutatud ranna-astang. Suurmägi (merepinnast 50,6 m) Raunamägi (abs kõrgus 54,2 m) Palju allikaid Viidumäe allikasood. Vesiku oja, mis suubub Kihelkonna lahte.
Maailmamere hulka ei kuulu järved Tõus ja mõõn maailmamere looded, mille tõttu on meretase keskmisest kõrgem või madalam. Loodeid tekitavad kuu ja päikese gravitatsioonid. Kõige tugevamad looded esinevad ookeanide rannikutel. Self ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Rannik randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku
35 ja jalamilt 18 m. Suur-Tõllu legendiga on seotud Tõldemäe nimi ja kunagine pidalitõbiste surnuaed on andnud nime Surnuaiamäele. Hiiglaslikku kivirauna meenutab suurte rändrahnudega ülekülvatud Raunamägi absoluutse kõrgusega 54,2 m. Pikisuunas kogu looduskaitseala läbiv astang on kesksel kohal mitte ainult oma asendi poolest, vaid ka sisulises tähenduses. Nimelt jaotub kogu looduskaitseala reljeefi alusel kolmeks erineva ilmega osaks: idas rannavallidest ja luidetest liigestatud kõrgem ala Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana , keskel astang suhtelise kõrgusega kuni 18 m, kaldega kohati 25-30 kraadi (Mardiste,1981) ja sellest madalamal paralleelsetest rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis läänekaartes liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Need kolm reljeefi osa erinevad omavahel niiskusreziimi, mullastiku, mikrokliima ja taimestiku poolest. Viidumäel valitseva veereziimi väljakujunemises on olnud kandev osa astangu jalamilt
rannajoone asupaika. Eriti soo loodeosa ilmestavad mitmed endised luited, mida turba juurdekasv igast küljest kahandab ( Eesti maastikud, 2008). Järved. Suursoo ilmestavad toitevaesed nn. lobeeliajärved ( Tänav- ja Veskijärv). Kolmas suurem järv Hindaste, on pärast korduvat allalaskmist (1939, 1960) muutunud väga madalaks- suurim sügavus vaid 1 m. Tema kaldad on ääristatud õõtsiku või tiheda kaldataimestikuga (Mäemets 1977). Luidetest ja rabast ümbritsetud 237 ha suurune Tänavjärv ( Tänna, Tenna) on Eestis ainulaadne kihistumata poolhuumustoiteline järv (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost , 1997). Tänavjärv asub keset sood, ent on osaliselt liivikalda ja -põhjaga, järv on ida-lääne suunas piklik ning võrdlemisi suur (136,9 ha). Tänavjärv on Eesti suurimaid soojärvi. Kaugemas tulevikus võib ennustada tema kinnikasvamist. Tänavjarv on omapärane veekogu, kus kasvab haruldast vesilobeeliat ja järv-
Nordfjord 110 565 Ofotfjorden 78 554 ((Joonis: Joonisel on näha Läänemere erinevad rannikutüübid. Skäärid, fjordid, avatud liivarannik, laguunid, klint.)) Sageli kuhjab tuul rannaliiva kokku luideteks. Nende tuulealune serv on lauge, tuulepealne aga järsk. Kõrgeid luiteid on näha näiteks Soomes Pori linna lähedal Yyteri liivarandadel ja Taani rannikul. Eestis leiame neid Kloogarannas. Osa luidetest on läbi kasvanud rannalähedase taimestikuga ja võivad olla vähemärgatavad, osa neist vahetab oma asukohta ja suurust tuulte toimel. Piirkondades, kus maakerge on lakanud, kuid ka vajumist enam ei esine või on see aeglane, kujunevad välja maasääred - peamiselt liivast või kruusast koosnevad valli- või seljakujulised pinnavormid, mis ulatuvad maismaalt kaugele veekogusse. Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. Ligi 100 km pikkune Kura säär eraldab Kura lahte
annaabi.ee 
