Valdavad puudel kasvavad samblikud nt. harilik hallsamblik , vagulapiksamblik , kollane lõhnasamblik , naaskel porosamblik Kaitsealalt on teada 180 samblaliiki kasvavad enam metsades ja soodes kaitsealalt leitud 26 turbasambla liiki seni registreeritud 466 liiki soontaimi, neist 422 liiki rohttaimi ja puhmaid ning 44 liiki puid ja põõsaid Arvukamalt leidub lõikheinalisili kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi Luhaniitudel esinevad kõige sagedamini sale tarn, luhttarn ja lünktarn Leidub liike mis on haruldased nii Eestis kui ka Euroopas Limused: harijärvekarp, paksuseinaline jõekarp Kalad: särg ,ahven ,haug Putukad : suurliblikad, jooksiklased Imetajad : vesirott , kobras ,mügri,põder Linnud : hanelised, pistrikulised ,kurvitsalised Kahepaiksed ja roomajad : tähnikvesilik, kärnkonn, rohukonn , rästik ja rabakonn http://www.alampedja.ee www.google.ee
soolarohi jt. Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled! Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostub kaugele; kudemisek vajab ta madalaid veeloike. Veised söövad pilliroogu! Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab lubjakivi ÕHUKE mullakiht! Lambad söövad kadakaid! Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel, mängivad nad öösiti. Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta MAAILMA ÜHED LIIGIRIKKAMAD KOOSLUSED! 20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatustlikult levinud ökosüsteemid. LÄÄNEMERE elustiku väited ka.. Haudel olevad linnud on ranna-aladel väga tundlikud, nende arvukus
Luhaniitude taimestik koosneb põhiliselt valgus- ja niiskuslembelistest metsataimedest ning kaldavallide ja võsastike liikidest. Kohati on ka madalsoo liike ning hiljem lisandunud aruniitude liike. Luhtadele on iseloomulik märjemate kasvukohtade liikide esinemine suhteliselt kuivalembeliste liikide koosluses, mida soosib üleujutusreziim ja mullas kauem säiliv niiskusvaru. Samas võib ka niiskuslembeste liikide hulgas leida ka kuivemate kasvukohtade taimi. Luhaniitudel kasvab tarna, aruheina, kaseheina, maarjaheina jt. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lamminiitudel õitseb kevadeti kullerkupp. Vesiroos 6 Majandustegevus Võhandu jõe peal korraldatakse kanuumatke. Jõe ürgsem ja huvitavam osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Looduskaitseala
Viidumäel ja Soomaa Rahvuspargi puisniitudel. Puisniidu taastamise viis sõltub lähtetingimustest. Eelkõige on mõtet taastada vanu kinnikasvanud puisniite. (Liiv, K. 2006) Poollooduslike koosluste eduka kaitse üks eeldusi on aga looduskaitsjate koostöö maaomanike-talumeestega: toetatakse traditsioonilist majandustegevust, makstes maaomanikele maahooldustoetust. Alates 1996. aastast makstakse Matsalus talumeestele selle eest, et nad teevad heina või karjatavad oma loomi ranna- ja luhaniitudel. 1996 aastani kulutati kõigi poollooduslike koosluste kaitsele kokku umbes 1,5 miljonit krooni aastas (s.h. mitmete projektide kaudu tulev välisraha). 2000.a alates laiendatakse kaitsealade arvu vastavalt ,,Natura2000" võrgustikule. 2001. aasta eelarves oli 19 miljonit krooni, millest makstakse maaomanikele maahooldustoetust poollooduslike koosluste sihipärase majandamise eest. 2001. aastal oli toetus mõeldud eelkõige
Niitude loomastik: Imetajatest elavad niidul eelkõige väiksemad loomad: mutid, uruhiired, karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad: metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel luhaniitudel tegutseb suurkoovitaja, kuivematel aruniitudel pesitsevad rukkirääk, põldlõoke, kiivitaja, nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest. Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede
all. Siin kasvab mitmeid soolalembeseis taimi, nagu rannikas, rand-teeleht jt. 13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja. 14.Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostab kaugele, kudemiseks vajab ta madalaid veeloike. 15.Veised söövad pilliroogu magustoiduks 16.Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab siin lubjakivi õhuke mullakiht. 17.Lambad söövad kadakaid. 18.Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel. Mängivad nad öösiti. 19.Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. 20.Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta maailma ühed liigirikkamad kooslused. 21.20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatuslikult levinud ökosüsteemid. 22.Puisniidud on isegi liigirikkamad kui puiskarjamaad. (Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit.) V. Sood 1. Soodest üldiselt
nagu rannikas, rand-teeleht jt. – ÕIGE 13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja. – ÕIGE 14.Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostab kaugele, kudemiseks vajab ta madalaid veeloike. – ÕIGE 15.Veised pilliroogu ei söö. – VALE – see on neil magustoit 16.Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab siin lubjakivi õhuke mullakiht. – ÕIGE 17.Lambad söövad kadakaid. – ÕIGE 18.Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel. Mängivad nad öösiti. – ÕIGE 19.Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. – ÕIGE 20.Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta maailma ühed liigirikkamad kooslused. – ÕIGE 21.20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatuslikult levinud ökosüsteemid. – ÕIGE 22.Puiskarjamaad on isegi liigirikkamad kui puisniidud. – VALE Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit.
annaabi.ee 
