Elulugusid pannakse kirja põhiliselt seetõttu, et selle kaudu on inimesel midagi öelda või õpetada, samuti ei lase see mälestustel kustuda, vaid lubab paljudel inimestel sellest osa saada ja selle kaudu need mälestused säilivad. Ühtlasi on ühe inimese eluloo jäädvustus kui austusavaldus. George Duby tekstis ,,Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel" selgub, et Maréchali austuseks loodi tema elust lugulaul. Lähtudes sellest lugulaulust, proovib Duby ühe rüütli abil lahti mõtestada kogu rüütlikultuuri. Eluloo kirjeldust mõjutab suuresti ka selle kirjapanija. Biograafia kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on kirjutaja erinevaid allikaid uurinud ja fakte kogunud. Tema keelekasutus muudab tegelased kas elavaks või kirjeldab kõike väga kuivalt. Kirjapanemisel lähtutakse nii enda teadmistest kui ka kogemustest ehk selles peegeldub kirjaniku enda mälu. Oluline on kirjaniku suhe inimesega, kelle elulugu kirja pannakse
1. ROMANTISM Sõna ,,romantism" pärineb vanast prantsusepärasest kirjanduslikust lugulaulust romance, mille tegelased sattusid kummalistesse seiklustesse. Kirjanduslikult kasutas seda sõna tänapäevases mõistes esimesena Saksa kirjanik Ernst Theodor Amadeus Hoffmann, iseloomustamaks Beethoveni muusikalist loomingut. Romantism oli 19. sajandil terves Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja kunsti suund. Romantism võrsus eelnenud perioodi klassitsismi pinnalt. Eelnenud suund klassitsism iseloomustas
koostamise. Lugemiku I osa sisaldab rohkem küll eesti kirjanike ja poeetide loomingu tõlkeid setu keelde, kuid lugemiku II osas on originaalmaterjal juba ülekaalus. Teaberohked ja nauditavad on A. O. Väisänen käsitlused setu laulikutest (koos tekstinäidetega tutvustatakse ka A. Vabarnat) ja setu rahvamuusikast. Samas leidus ka P. Voolaine enda eepika-katsetus "Palakõsõ' jutlast "Kuningas Seto"" [Fragmendid lugulaulust Kuningas Seto], mida kokkuvõttes tuleb kviteerida siiski ebaõnnestumisena, sest autor pole suutnud piisavalt hästi imiteerida traditsioonilist leelovormi. P. Voolainel tekib aga uus viljakas idee: kuivõrd ta ise pole suuteline looma setu eepost, võiks seda teha ehtne rahvalaulik, kellele sobiv teema ja loo sündmustik on ette antud. 1927. a. veebruaris saatiski ta Annele kirja, mis sisaldas tulevase eepose "Peko" kondikava. Et kiri ise pole säilinud,
Nazira- Nizami teos, teos koosneb viiest poeemist Hamsa - viiest eepilisest luuleteosest koosnev tsükkel, välja mõtles Nizami, pärsia-tadziki ja turgi rahvaste keskaja kirjandus. Rm - oli pärsia (tadziki) luuletaja, jurist ja teoloog, ,,Mathnawi" 'Umar Hayym- pärisa luuletaja, kasutas rubaiid Saadi Siraz - pärsia luuletaja, ,,Roosiaed", armastusluule Nav'i turgi kirjanik, proosa ,,Mõtete varaait" Minu onu Korkuti raamat orguusi eepos, 11-14 saj, koosneb 12 iseseisva sisuga lugulaulust Aliser Nav'i (Navoii) ,,Dede Korkuti raamat" ,,Divanu Lughat't-Turk" ,,Kutadgu Bilig" Yunus Emre
See rööv ebaõnnestub ja Rein põgeneb kuhugi kaugele kodumaalt. Kogu tegevus toimubki mingis geograafiliselt imelikus ja mitmetähenduslikus kujutluslikus paigas nimega Sancta Aeternita. See võiks esti keeles olla püha igavik. Seega ülimalt sõmboolse nimega paik. Seal Rein peab hotelli ja mõtleb oma minevikust, olevikust ja tulevikust. See tekst on võrdlemisi postmodernsele romaanile omaseid jooni sisaldav lugu. Juba zanrilisusest lähtuvalt me võime lugulaulust rääkida kui uue aja muinasjutust. Täpselt samamoodi on see jällei ka romaanikirjutamisega eksperimenteerimine, mingiugune katse zanri piire ja võimalusi avardada. Ka see joon kuulub postmodernsete romaanide juurde. Ka selles tekstis torkab silma keeleline külg, mis mõnevõrra on sarnane ,,Pilved asfaltile" raamatu väljendusliku poolega. Ka siin esineb kohutavalt palju üksteise otsa või järele lükitud sümboleid ja metafoore, väga liiaselt kasutatakse kõikvõimalikke epiteete
annaabi.ee 
