Aja jooksul on teda oluliselt täiendatud ja modifitseeritud. Graamreaktiivsus sõltub bakteri rakukesta ehitusest, rakkude magneesiumribonukleaadi sisaldusest ja RNA ning DNA vahekorrast.. Graamreaktiivuse määramise käigus uuritakse trifenüülmetaanvärvidega (kristall-violett või gentsiaanviolett) töödeldud bakterirakkude värvuse püsimist töötlemisel etüülalkoholi või mõne teise orgaanilise lahustiga Värvide kinnitumise soodustamiseks kasutatakse peitse - Lugoli lahust või pikriinhapet. Graamnegatiivsetel mikroobidel on rakukest keerulisema ehitusega ja kõrgema lipiidsete komponentide sisaldusega ning värvub seetõttu suhteliselt nõrgemini kui graampositiivsetel mikroorganismidel. Graamnegatiivsed rakud muutuvad orgaanilise lahusti toimel värvusetuks ja täiendaval fuksiiniga värvimisel punaseks. Graampositiivsed mikroorganismid värvuvad sinakasvioletseks, kuna adsorbeerivad rohke
16. Millel põhineb gramreaktiivsus? Gram(+) ja gram (-) bakterite rakukesta ehituse erinevustel. 17. Mis funktsioon on etanooli lahusel Etanool peseb gram(-) värvi maha, kuna neil on õhuke PDG ja etanool muutis polüsahhariidse välismembraani läbilaskvaks. 18. Millised on Grami järgi värvimise põhietapid ja kuidas värvuvad neil etappidel GN ja GP bakterid? 1. kuumfikseeritud preparaadile kantakse peale kristallviolett 2. Lugoli lahusega töödeltakse preparaati, jood kinnitab värvi 3. etanooliga pestakse preparaati 4. tehakse täiendvärvimine safraniiniga. 1. ja 2. värvuvad ühtemoodi – kõik violetseks, 3. aga lilla värvus ei pesta maha g(+). lõpuks on g(+) lillad ja g(-) punased. g(-) on maha pestud KV-J kompleks. 19. Millise grami järgi värvimise etapi võib ära jätta? täiendvärvimise safraniiniga. 20. Miks on vajalik peitsi (Lugoli lahus) kasutamine Grami järgi värvimisel?
taustvärvimiseks. 9. Millised on Grami järgi värvimise etapid? Kuidas värvuvad grampositiivsed ja gramnegatiivsed bakterid nendel etappidel? 1) Kõiki aseptika võtteid järgides valmista bakterikultuurist märgpreparaat (laialiaetud tilk), lase kuivada õhu käes. 2) Fikseeri preparaat tõmmates esemeklaasi 3 korda üle põletileegi 3) Kanna preparaadile kristallviolett ja lase värvil toimida 1 minut, seejärel pese värv maha 4-5 sek jooksul. 4) Kanna preparaadile värvikinniti Lugoli ja lase toimida 1 minut, seejärel pese preparaati. 5) Kanna preparaadile värvilahustaja. TÄHTIS, kuna toime aeg oluline ! Lase toimida 20-60 sekundit, olenevalt kihi paksusest. Pese hoolikalt. 6) Kanna preparaadile uus aluseline värv safrariin, lase toimida 1 minut, pese lühidalt. 7) kuivata preparaat õhkkuivaks ning seejärel mikroskopeeri immersioonsüsteemis ! Grampositiivsed: säilitavad esialgse kristallvioletse värvi ka peale
Igast uuest rakust (oiidist) võib tekkida uus seeneniidistik. Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete moodustumise tõttu. Penicillium roquefort`i- juustu valmistamisel. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega) aga grami järgi värvides värvitakse esimesena kristall violetiga ja see kinnistatakse lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord dest veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid Ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus, ultraheli, infrapuna, leegis kuumutamine, kõrge temperatuur. Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul.
Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega), aga grami järgi värvides värvitakse esimesena kristall violetiga ja see kinnistatakse lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord destileeritud veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid Ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus, ultraheli, infrapuna, leegis kuumutamine, kõrge temperatuur. Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis
Ultraheliuuring: suurus, ehhogeensus, sõlmed, nende suurus ja struktuur 131J neeldumise test: joodi neeldumise aktiivsus 24 h jooksul, peamiseks näidustuseks türeotoksikoosi diferentsiaaldiagnostika Stsintigraafia Punktsioonitsütoloogia: 1 cm sõlmedel maliigsuse võimaluse hindamiseks (NB! Maliigsed sõlmed reeglina hormoon-inaktiivsed) Ravi: Hüpertüreoosi korral türeostaatikumid (propüültiouratsiil, tiamasool), beetablokaatorid, Lugoli lahus. Definitiivseks raviks kirurgia või radioaktiivne jood. Radiojoodablatsioon aeglasem ja tulemus ei ole nii kindel kui kirurgia puhul. Kirurgiline ravi on näidustatud türeotoksikoosi definitiivseks korrigeerimiseks ja/või massiefekti tõttu tekkivate probleemide likvideerimiseks (nt struuma, mis surub hingamisteedele, närvidele). Enne kirurgilist sekkumist on soovitatav saavutada eutüreoidne staatus türeostaatikumide abil vältimaks perioperatiivset hüpertüreoidset kriisi
annaabi.ee 
