täitmine ja soravus/hääldus ning raskeimaks grammatika. 3. Õpetajate tagasiside 120 õpetajat avaldasid arvamust eksami kohta. Suur tänu neile õpetajatele, see on igati väärtuslik materjal ka edasiste eksamitööde kokkupanemisel. Tagasisidest ilmnes, et üldiselt pidasid õpetajad eksamitööd heaks või väga heaks ning valdavalt ka õpilaste jaoks küllaltki lihtsaks (eriti lugemisosa). 10 õpetajat vastanutest hindas eksamitööd rahuldavaks. Kuulamis- ja lugemistekstide kohta arvati üldiselt, et need olid huvitavad ja eakohased. Kirjutamisosa puhul ei teadnud kõik õpetajad, millised reeglid kehtivad e-kirja kirjutamisel. Ilmselt tuleb see teema koolitustel üles võtta. Keele struktuuri osale heitsid mõned õpetajad ette liigset keskendumist ajavormidele ja seda, et kaks ülesannet olid tüübilt samad - valikvastusega ülesanded. Suulise osa teemade ja rollimängude kohta arvati üldiselt, et need olid elulised ja õpilasesõbralikud
haigustest tingitud erivajadused KAASAV ÕPE Mis on kaasamine? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida? - Kodu, kodu lähedal olev kool ÕPIRASKUSED Kirjalike tekstide kohandamine arvestada õpilase keelelise tasemega; kui mõni lõik selles sisaldab ebaolulist infot (nt põhiteemast kõrvalepõikeid); kui tekstis on liiga palju tundmatuid ja raskeid sõnu või konstruktsioone. Lugemistekstide valimisel peaks jälgima, et tekst oleks lühike; sisaldaks piisaval määral tuntud sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone; koosneks valdavalt lühikestest ja lihtsatest lausetest; oleks huvitav ja eakohane, sisaldaks teavet, mis õpilastele korda läheb ja huvi pakub; käsitleks tuttavat teemat või fakte; oleks illustreeritud. Õpiraskuste ajaloost 1877 Saksa neuroloog Adolf Kussamaul võttis kasutusele termini sõnapimedus
Need protsessid pole üksteisest praktiliselt eraldatud. Peamine mõtlemise liik on verbaalne(verbaal-loogiline ja arutlev), kus üksutsena rakendatatkse valdavalt üldistatud kujutlusi ja mõisteid. Pedagoog peab laste arendamisel arvestama nende juhtuiva tunnetusprotsessiga. Taju perioodil on vaja õpetada last vaatlema, analüüsima, võrdlema esialgu tegelikkust, hiljem ka kujutisi/pilte. Laste mäluga on õpetajatel vaja arvestada oma kõneloomes ja lugemistekstide valikul või kohandamisel. Algajale lugejale tekitavad pikad laused raskusi, kuna tema operatiivmälu on koormatud sõnade kokkulugemisega, s.t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega. Mõtlemise seiukohalt on õpetaja roll teadvustada lastele ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Selleks tuleb omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, käänamine, pööramine jne. Sejures
rahvuskultuur (-kirjandus, -kombed), emotsionaalsed ja intellektuaalsed hinnangud. I- V klassis on lugemistekstid peamiseks allikaks, kust abiõppeõpilane saab teadmisi kodumaast ja rahvuskommetest, käitumisest, omandab isiksuseomadusi tähistava sõnavara jne. Kahjuks võimaldab tänapäeva didaktika kujundada õpilaste hoiakuid ainult kaudselt. Nimetatud ülesannete täitmiseks ei ole seni piisav ka lugemistekstide valik õpikutes. Kõne arendamine on korrektsiooni eesmärk, kuid kõne on ka abiõppeõpilase isiksuse, psüühika ja tegevuse korrigeerimise üks viisidest. Õpetamise iseärasused: Nii õpetamise eesmärgid kui ka laad on abiõppes tavakooliga võrreldes praktilisemad. Õpitakse-harjutatakse praktilist grammatikat, tegeldakse praktilise tekstiõppega. Sellise õpitegevuse eesmärk on omandada keelevahendid ning kõneloome- ja kõnetajuoperatsioonid.
kujutlused-mõisted, mille väljendamiseks on vaja valida-seostada sõnu nende tähenduse järgi. Iga ütluse loomes ja tajumisel osaleb operatiivmälu. Kõne mõistmiseks tuleb tajutav keelend hoida mälus selle mõistmiseni, s.t. kodeerimiseni kujutluste-mõistete (teadmiste) süsteemi. Kõneloome protsessis hoitakse aga mälus mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. Laste operatiivmälu tunnuseid on vaja arvestada pedagoogidel oma kõneloomes ja lugemistekstide valikul või kohandamisel. Algajale lugejale tekitavad pikad laused raskusi veel seetõttu, et õppija operatiivmälu on koormatud sõnade kokku lugemisega, s.t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega (tähtede-häälikutega). Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline püsimälu, s.t. kõneleja varasemad kogemused ja teadmised maailmast. Mida noorem laps või mida madalam intellekt, seda suurem osakaal on episoodilisel mälul
annaabi.ee 
