Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 1.Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi..........................................................................................................4 2.Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)..............................................6 3.Lugemisstrateegiad..............................................................................................................................................7 4.Lugemistunni ülesehitus....................................................................................................................................10 4.1 Häälestamine................................................................................................................................................10 4
....................................................................................................7 8.1.6 Sõnavara.................................................................................................................7 8.1.7 Kuuldu mõistmine..................................................................................................7 8.1.8 Loetu mõistmise tasemed.......................................................................................8 8.1.9 Lugemisstrateegiad.................................................................................................8 9 IVIDUAALSETE VAJADUSTE ARVESTAMINE ÕPETAMISEL.....................................8 10 VANEMAD LUGEMA ÕPPIMISE TOETAJANA.............................................................8 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 12 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud
vähe (sõnakompott). „Ma olin seal teises, ja siis pärast seda, kui nad olid ma olin seal“ See afaasia põhjuseks on nn Wernike keskuse kahjustus. KESKMINE LAPSEIGA. KOOLI MÕJU I Keskmises lapseas mõjutavad laste arengut väga palju nende kogemused kooliga. Eelkõige arenevad kooli kirja- ja matemaatilised oskused. Firth´i kolmefaasiline lugemisstrateegia teooria (käsitleb seda kuidas lapsed kasutavad erinevad lugemisstrateegiad): 1. Faas: kasutavad logograafilist strateegiat (pöörduvad tähelepanu üksikutele tühedele). Lapsed õpivad sõna ära tundma nende välise kuj põhjal! 2. Faas: kasutavad alfabeetilist strateegiat, „täht-häälikud“. Reeglipäraste sõnade lugemise oskus. 3). Faas: ortograafiline faas. Sõnad lahutatatakse ... KOOLI MÕJU II: LUGEMINE, KIRJUTAMINE JA FONOLOOGILINE TEADLIKKUS Thorstad leidis, et itaalia lapsed üpivad lugema palju kiiremini kui võrreldavate vimetega briti lapsed.
häälega lugema; tühikuid polnud (raskendatud lugemine) ☼ hiliskeskaeg (14.-15. saj) vaikne lugemine, sisehääl; kirjavahemärgid ☼ lugemise asend: seisuslik positsioon ☼ lugemises on põimitud sotsiaalsed ja soolised eristused ☼ lugemine oli haruldane oskus 2. teoreetiline:sisuline tõlgendamine ☼ kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud? ☼ peamised uurimisprobleemid: erinevad lugemise ‘ootushorisondid’, erinevad lugemisstrateegiad, erinevad tähendusloome viisid ☼ läbi visuaalseid allikaid näidata, kuidas naised loevad Roger Chartier (sünd. 1945) ☼ kultuuriajalooline, uusaegse Euroopa kirjakultuuri professor ☼ raamatute ja lugemise ajalugu (varauusaeg) ☼ 4 köiteline Prantsuste kirjastamise ajalugu ☼ kas enne poliitilist revolutsiooni (Prantsuse revolutsioon) oli raamatu revolutsioon? ☼ “Kas raamatud teevad revolutsioone? Pigem ei.” Robert Darnton:Kas raamatud teevad revolutsioone
lugejaskonnana. Lugemisajalugu: kaks aspekti 1) Empiiriline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri aegadel ja eri kultuurides loetud? Peamised uurimisprobleemid: vaikne ja kõvahäälne lugemine; lugemisasendid ja -viisid; lugemine ja sotsiaalsed ning soolised eristused jne. 2) Teoreetiline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud? Peamised uurimisprobleemid: erinevad lugemise `ootushorisondid', erinevad lugemisstrateegiad, erinevad tähendusloome viisid Carlo Ginzburg: lugemisviis on olulisem kui raamat: "Kui me hakkame ükshaaval võrdlema Menocchio mainitud raamatute lõike järeldustega, mida ta nende põhjal tegi (või isegi viisiga, kuidas ta neid kohtunikele rääkis), leiame pidevalt lünki ja kohati olulisi vasturääkivusi. Igasugune püüd pidada neid raamatuid "allikateks" tavapärases mõttes, kukub kokku Menocchio lugemisviisi originaalsuse ees. Seega on tema lugemisviis tekstist olulisem
annaabi.ee 
