spetsiifiliste taju või motoorika probleemidega (Lukanenok, Kasper 2004). Lukonenok (2009) järgi lugemisraskused on põhjustatud aju struktuuri ja funktsioneerimise kaasasündinud iseärasustest, mis mõjutab lugemisse kaasatud kognitiivsete protsesside kulgu. Lugemisraskused ei ole põhjustatud madalast intelligentsusest, psühholoogilistest, emotsionaalsetest ega sotsiaalsetest põhjustest. Lugemisraskusega inimestel on täheldatav mitteverbaalsete soorituste oluliselt parem tase võrreldes verbaalsete sooritustega. Tihti on sellised inimesed andekad ja produktiivsed mõnel teisel alal ning seetõttu on otstarbekas käsitleda lugemisraskust teistlaadi mõtlemis- ja õppimisviisina. Lugemisraskus on püsiv ning kestab läbi elu. (Lukonenok 2009) Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat (Mere 2007 järgi):
tuge ja abi ning kaasatakse ühistegevustesse ja näiteks ka mängudesse. Üheks näiteks sooviksin võtta õpiraskused, sest neid on kõige lihtsam on märgata. Kui minu õpilasel oleks düsleksia, düsgraafia või düskalkuulia siis teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei paluks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema,sest see tekitab lapses ebamugavust ning piinlikust ning see ei ole kaugeltki minu eesmärk, sest minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav keskkond ning tagada turvatunne ja just sellepärastkasutaksin teise meetodeid ning prooviksin esile tuua oskused, milles laps on tugev. Võib-olla on see sama õpilane osav matemaatikas või kehalises kasvatuses, oskab hästi joonistada või on loodushuviline. Õpetaja töö üks
· vead real liikumisel (järje kaotus) ridadena esitatud nimetamisüksuste korral ning raskused üleminekul ühel realt teisele; · aeglus sõnade kättesaamisel mälust ning kasutamisel; · sõrme kasutamine järje pidamisel. (Lukanenok, 2008, 20) Kõnearengu, fonoloogiliste oskuste ja nimetamisoskuse tase määrab hilisema lugemisoskuse ning selle õppimise taseme. Raskused nimetatud oskustes on otseselt seotud lugemisraskusega. Kõnearengu, fonoloogiliste oskuste ja nimetamisoskuste tase ning vastavad kõrvalekalded ja iseärasused on märgatavad varases eas enne kooli. Oluline roll on siin nii lapsevanematel kui ka lapsega tegelevatel professionaalidel. Varane märkamine, efektiivsete sekkumisstrateegiate väljatöötamine ning rakendamine võimaldavad tekkinud raskused ületada ja ennetada hilisema arengu käigus süveneda võivaid probleeme. (Lukanenok, 2008, 21) Düsleksiaga toimetulemine
jaoks koht, kus ta tunneks turvaliselt ja mis motiveeriks teda. Samuti on kindlasti suur abi pikapäevarühmadest, kus laps saab õppida, kui kodune keskkond seda pärsib. Kõige lihtsam on märgata õpiraskusi: düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Sellistel puhkudel teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei küsiks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema, vaid prooviksin esile tuua oskused, milles laps on tugev. Võib-olla on laps osav matemaatikas või kehalises kasvatuses, oskab hästi joonistada või on loodushuviline. Õpetaja töö üks osi ongi minu arvates eriti arendada neid valdkondi, mida laps oskab eriti hästi ning aidata omandada põhilised teadmised ainetes, milles laps nii tugev pole, selleks et laps tuleks edaspidi toime. Kindlasti kasutaksin tugiõppe võimalusi. Olen veendunud, et
lugemisraskuse riskile. Mitte kõigist suulise kõne häiretega lastest ei saa hiljem raskustega lugejaid, aga nende hulgas on rohkesti lapsi, kes vajavad kirjaoskuse omandamisel lisaabi. Varase ea motoorne kohmakus ning üldised tähelepanu ja mõtlemise iseärasused on samuti ohu märgid. (Lukanenok, 2008) Oma osa mängib perekondlik risk. Lugemisraskused kipuvad korduma põlvest põlve ning kui vanematel ja vanavanematel on olnud lugema õppimisel raskusi, tasub olla valvas. Lugemisraskusega laste ja noorte aitamine võiks alata raskuste ennetamisest. Teades ja tundes lugemisraskuse tundemärke, saame last varakult aidata, kasutades sobivaid õpetamisviise ja meetodeid. Tihti aitab lapse tähelepanu juhtimisest ning vanema ja õpetaja sobivast kõnelemis- ja suhtlemisviisist. (Lukanenok, 2008) Düslektikutel on raskusi heli ja sümboli, räägitud sõna ja kirjapandud sõna kokku viimisel, seetõttu on kõige parem diagnoosida düsleksiat läbi lugemise ja kirjutamise. (Hoyles &
annaabi.ee 
