HÄÄLDAMISE PUUDED  rinolaalia ehk ninahääldus  düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus  anartria – verbaalse kõne puudumine  düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED  alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus  afaasia – kõnekaotus 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED  düsleksia ehk lugemispuue  düsgraafia ehk kirjutamispuue Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED HÄÄLEPUUDED:  AFOONIA EHK HÄÄLETUS ON HÄÄLE PUUDUMINE VÕI HÄÄLE KADUMINE  DÜSFOONIA EHK KÄHEHÄÄLSUS KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED:  BRADÜLAALIA EHK KÕNETEMPO AEGLUSTUMINE  TAHHÜLAALIA EHK KIIRENENUD KÕNE, KOGELUS HÄÄLDAMISE PUUDED  RINOLAALIA EHK NINAHÄÄLDUS  DÜSARTRIA – AJU ORGAANILISEST KAHJUSTUSEST TINGITUD KÕNEMOTOORIKA KAHJUSTUS
Tunnus Ühemunakaksiku Erimunakaksikut Holzingeri te konkordantsus e konkordantsus päritavus (%) (%) Alkoholism 54 28 0,36 Kriminaalsus 50 24 0,34 Skisofreenia 48 14 0,40 Homoseksuaals 80 10 0,78 us Düsleksia 90 32 0,85 (spetsiifiline lugemispuue) Näitab geneetiliste tegurite keskmist osatähtsust vastava tunnuse (haiguse) tekkes Kaksikute meetod · Pideva tunnuse puhul hinnatakse eri kaksikutüüpide rühmasisest korrelatsiooni (ehk sarnasuse astet)  See tähendab, võrreldakse omavahel erimunakaksikuid ja ühemunakaksikuid · Lahuskasvanud ühemunakaksikute paaridesisene korrelatsioon (seos) on otseselt võrdne tunnuse päritavuskoefitsiendiga  Miks see nii on? IQ kaksikutevaheline korrelatsioon
¤ Aju juhtiv roll kõnetegevuses: 3 funktsionaalset ajuplokki, kuue piirkonna funktsioonid ja kahjustusel ilmnev patoloogia. Dünaamiline piirkond(otsmikusagara I käärus)-ütluse planeerimine; ütluse/teksti mõistmine. (PAT-raskused ütluse moodustamisel/mõistmisel) Broca piirkond(otsmikusagar)-ütluste grammatiline ja motoorne/häälduslik(kõneliigutuste järjestamine)plaan. (PAT-agrammatism, häälduspuuded/kordused/silbid. kirjutamis- lugemispuue) Posttsentraalne pk(kiirusagara eesmine osa)-hääldamine(kõneliigutuste valik), (PAT-häälikute moonutamine ja asendamine,kirjutamis-lugemispuue) Wernice piirkond(oimusagara eesmises käärus)-foneemide eristamine ja äratundmine; (PAT-ei tunta ära häälikuid, ei eristata kõlalt lähedasi sõnu. Oimusagara keskmise kääru piirkond-tajutava ütluse plaani mälus hoidmine,sõnade valik ütlusesse; (PAT-ei suudeta ütlust mälus säilitada,mõistmisraskused,oma kõnes ei tule sõnad
Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja mille põhjuseks ei ole õpetamatus, intellekti probleemid või sotsiokultuuriline olukord. 14. Missugused on eesti lastel enamlevinud lugemisraskusi kajastavad tunnused (Karlep 1985 järgi)? Veerimine, kohatud pausid, kordamine ja vältevaed. 15. Milliseid mõisteid kasutatakse düsleksia sünonüümidena? Spetsiifiline lugemishäire, lugemispuue, primaarne lugemisvõimetus, spetsiifiline arengudüsleksia, sõnapimebus 16. Kuidas võib düsleksia avalduda/ilmneda? Nimeta 3 võimalust. Sõnade kokkulugemisraskus, sõnade tähenduse mittemõistmine, ühelt realt teisele ülehüppamine. 17. Millised on varased düsleksia märgid? Nimeta igast valdkonnast vähemalt üks märk. Kõne iseärasused. Laps hakkab koogama, lalisema ja rääkima hiljem. Laps räägib kaua aega pudikeeles (kauem, kui tavalapsed).
................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue..................................................................................................... 8 1.4.1 Agraafia .................................................................................
- Ülesanne: ütluse planeerimine, ütluse/teksti mõtte mõistmine. - Patoloogia: raskused (keerulise) ütluse moodustamisel, mõistmisel. Loetu mõistmise raskused. Sisutühi jutt, ei lähe situatsiooniga kokku. Mõttelüngad. 2. Broca piirkond(otsmikusagar) - Ülesanne: vastutab hääldamise(kõneliigutuste järjestamine)plaani ja ka grammatika eest - Patoloogia: agrammatism, häälduspuuded (kordused, vältepuue, silbipuue, pausid, kineetiline apraksia). Kirjutamis- ja lugemispuue 3. Posttsentraalne piirkond(kiirusagara eesmine osa, peale tsentraalvagu) - Ülesanne: hääldamine (kõneliigutuste valik) - Patoloogia: hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue. Kinesteetiline apraksia. 4. Wernicke piirkond (oimusagar eesmises käärus) - Ülesanne: foneemikuulmine (ebateadlik võime eristada ja ära tunda häälikuid, kujuneb sünnist saati, kuni 2a-ni välja.) ehk foneemide eristamine ja ära tundmine.
Kõne sõltuvus tajust (kõneloomes ja kõne mõistmisel), kõne sõltuvus mälust (kõneloomes ja kõne mõistmisel), keelemälu ja töömälu roll kõneprotsessis, kõne sõltuvus mõtlemisest (kõneloomes ja kõne mõistmisel). Taju, mälu ja mõtlemise sõltuvus kõnest. Arenguhälvete avaldumise erinevused sõltuvalt sellest, kas primaarselt on hälve intellekti või kõne tasandil. Kõne arengu probleemid: Suulise kõne puuded: kõnepuuded ja keelepuuded. Kirjaliku kõne puuded  lugemispuue, kirjutamispuue. Kõne ja intellekti seosed Milleks kõne? o Info vahetamine (suhtlemine) o Tunnetustegevuse teenindamine o Tegevuse planeerimine ja reguleerimine Kui kõne areng on häiritud, siis võib esineda probleeme kõigis neis valdkondades. Kõne liigitumine 1. Väliskõne a. Suuline i. Kuulamine ii. kõnelemine b. Kirjalik i. Lugemine ii. kirjutamine 2. Sisekõne
annaabi.ee 
