Osa jutukestest otse lastele määratud (nt „Hea Laps“, „Waene Lapsehoidja“, „Wallel on lühhikessed jallad“ jt). Neis püütakse eluliste hoiatavate eeskujude kaudu manitseda lapsi ja noori mõistlikkusele, headusele, aususele, karskusele, kuid ka jumalakartlikkusele ning alandlikkusele mõisavanemate ees. Otto Wilhelm Masing – „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahavad luggema öppida“ (1795). Pakkus aabitsas esmakordselt ilmalikke, lapsele eakohaseid lugemispalu, jätkates ja toetades Arveliuse poolt tehtud algatust. Siiski ei rõhuta Masing mõisavanematele meelepärast alandlikkust ega sõnakuulelikkust, nagu Arvelius seda tegi, vaid õpetab üldinimlikke kõlbluspõhimõtteid. Masingu aabits 36-leheküljeline, sisaldab: lugemismaterjalid (tähestik tähenimede ja silpidega; õpetussõnad; 10 käsku; palved ja mõni jutuke), korrutustahvel, numbrite kirjutamise õpetus kuni neljakohaliste arvudeni. Masingu
18. sajand · 1739. a ilmus piibel eestikeelsena Jüri pastori Anton Thor Helle tõlkes · A.T. Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat · Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender · Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid: teateid maailmast aasta poliitilistest sündmustest ülevaateid kaugetest maadest nõuandeid ilukirjanduslikke lugemispalu · Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid · A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt · Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud · G.Merkel publitsistlikud kirjaduslikud teosed · C.Petri Eestimaa ja eestlased
18. sajand 1739. a ilmus piibel eestikeelsena Jüri pastori Anton Thor Helle tõlkes A.T. Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid: – teateid maailmast – aasta poliitilistest sündmustest – ülevaateid kaugetest maadest – nõuandeid – ilukirjanduslikke lugemispalu Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud G.Merkel – publitsistlikud kirjaduslikud teosed C.Petri – Eestimaa ja eestlased
rikkalikke ja eripäraseid keelekasutusnäiteid headest raamatutest, hästi struktureeritud ja huvita- vatest jutustustest ja dialoogist. Ta peab kaasama õpilased dialoogi, tegema nukuteatrit ja näitlema, lugema luuletusi, laulma laule ja deklameerima. Õpetaja ülesandeks on pakkuda õpilastele eakohaseid tekste, mis pakuvad huvi ja innustavad õppima, ilma et tekiks frustratsioon. See ülesanne on üsna tihti raske, sest keelekümblusõpetaja peab eakohaseid ja sisukaid lugemispalu valides meeles pidama, et õpilaste teise keele oskus on veel napp. Eriti keeruline on valida õpikuid ja väljaandeid iseseisvaks lugemiseks. · Rikka keelega eeskujude tähtsus Keelekümblusprogrammi lapsed läbivad programmi alustades passiivse õppimise faasi ja omandavad kuulamise (kuulamisega tegevused) teel suure hulga teadmisi, enne kui nad alustavad aktiivses faasis ise end väljendama (rääkima ja kirjutama). Seepärast ongi rikka keelega eeskujud nii tähtsad.
Puisniidud. Estonia Maritima, 2, 1-249. 22. Kukk, T., 2004. Lamminiidud ehk luhad. Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. Tartu, 191-203. 23. Kumari, E., 1960. Looduskaitse teatmik. Tallinn, 94-96. 24. Laasimer, L., 1965. Eesti NSV taimkate. Tallinn. 25. Leht, M. 1999. Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto, Tartu 26. Leibak, E., Lutsar, L. 1996. Eesti ranna- ja luhaniidud. Tallinn. 27. Lillema, L., 1958. Eesti NSV Mullastik.Tallinn, 149-181. 28. Loorits, O., 2001. Endis-Eesti elu-olu IV. Lugemispalu karjakasvataja elust. Eesti Kirjandusmuuseum,Tartu. 29. Loorits, O., 2000. Endis-Eesti elu-olu III. Lugemispalu põllumehe elust. Eesti Kirjandusmuuseum,Tartu.Luhamaa, H., Ikonen, I., Kukk, T., 2001. Läänemaa pärandkooslused. Seminatural communities of Läänemaa County, Estonia. Pärandkooluste Kaitse Ühing, Tartu Turku. 30. Mander, Ü. 1994. Changes of landscape structure in Estonia during the Soviet period. GeoJournal. Vol 33, No 1, 45-54. 31. Mander, Ü
eeskätt vahetust koduümbrusest, mis on inimesele noorpõlvest saadik omane, tuttav ja südamelähedane. Matkamine aga karastab noore inime- se vaimu ja kasvatab iseloomu: "Viimast vajate ise, vajab seda ka isamaa" (Kant 1999a: 21). Õpiku ja matkakirja kombinatsiooni pakub hilisem tuntud mitme- külgne loodusteadlane Gustav Vilbaste 1921. aastal avaldatud raamatus "Harjumaa. Maateadusline lugemik" (Vilberg 1921). Sellesse on (tarbe- kirjandusele omaselt) lülitatud lugemispalu ka teistelt autoritelt, kuid põhiteksti autoriks ja koostajaks on Vilbaste ise. Heastiililistes palades keskendutakse peamiselt Harjumaa looduse kirjeldamisele; tekst on illustreeritud rohkete fotodega.7 Autor põhjendab eessõnas, et ta on õpi- ku kirjutamisel piirdunud Harjumaaga, kuna see on tema enda kodu- kant ja botaanilise ning rahvapärimusliku ainese kogumise matkadel on ta selle risti-põiki läbi käinud. 1930. aastaiks oli matkakiri kujunenud laialt levinud ajakirjandusli-
annaabi.ee 
