Eneli lugemiselamus: Lugesin raamatut „Minu Tokyo“ Maarja Yano Kõige ilusam oli kindlasti Jaapanis parkides alles õitsema hakkanud kirsipuud, sest seal on neid väga palju ja kui kõigil puudel ühel ajal valged õied lahti lähevad, siis on see väga ilus. (Autor oli sellest hetkest hea pildi tabanud ning kirjeldas seda õitsemise aega vägakenasti) Kõige inetum kuidas inimesed kaasmaalaste, eriti veel väikeste laste, ees väga kohatult käituvad, sest alati tuleb arvestada nendega, kes su ümber on ja mõelda mis on sünnis ja mis mitte. Näiteks kaks, samuti vahetusaastal viibivat, noormeest otsustasid minna ühel piknikul, mida peeti avalikus pargis vahetusõpilastega, kus olid ka pered oma lastega piknikut pidamas, ihualasti tiiki ujuma. Kõige hirmsam võõrasse linna minek, kus sa kunagi varem pole käinud ja kui keel pole päris selge, sest kui sul pole seal sõpru ja tuttavaid ning keel pole päris selge võib olla väga raske hakkama saada seal (e...
Sinu nimi Gregor Sibold Kuupäev 17.02.2014 teose pealkiri Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed autor Andrus Kivirähk väljaandmise koht ja aeg 2013, Eesti 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Ivan Orava mälestused on teos, kus raamatu nimitegelane, Ivan Orav, kirjeldab ilmekalt sündmusi mis leidsid aset Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal. Teos algab kirjeldusega Eestist enne Nõukogude aega ning liigub ajaloos edasi. Igas peatükis keskendub nimitegelane mingi ajaloolise sündmuse kirjeldamisele tema vaatepunktist. Suur osa raamatus kirjeldatud sündmusi on tugevalt ülepaisutatud ning esitletud humoorikas toonis, kuid kõigele on aluseks mõni tõeline ajalooline sündmus. Teoses kirjeldatakse Molotovi-Ripentropi pakti sõlmimist, kui ka seda, milline oli metsavendade elu metsas. Teoses külastab nimitegelane ka põrgut, kus ta kohtub mitmete Eesti suurkujudega. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist...
31.01.2015 Bridget Jones: Poisi järele hull Helen Fielding 2013 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Teos räägib ühe perekonna igapäevasest elust. Kuid kuna tegemist on Bridget Jones'ga ei ole midagi, mis igapäevaselt juhtub etteplaneeritud. Bridget Jones on lugejatele juba varasemalt teada läbi kahe esimese raamatu, kus Bridget üritas keskealise naisena endale kaaslast leida ja teha samal ajal karjääri. Raamatus „Bridget jones: Poisi järele hull“ on pea 20 aastat aga edasi läinud ning nüüd kasvatab üksikemana kahte last ja üritab taas teha karjääri, kuid nüüd stsenaariumite kirjutamises. Üksikemana peab peategelane rinda pistma paljude probleemidega, nagu näiteks, kas emal on ebaeetiline lasta endale föönisoeng teha, kui lapsel on täid peas; kas tehnoloogia on tänapäeval viies loodusjõud või millal oleks õige aeg tutvustada lastele ja sõpradele oma uut kaaslast, kes on sinust pea 20 aastat noorem. 2. Teose koht autori ...
20.02.2015 „Maailma otsas“ Andrus Kivirähk Tallinn 2013 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Nagu autor Andrus Kivirähk ka ise on öelnud, ei saa selle raamatu puhul rääkida erilisest sisust, sest see lihtsalt puudub. On vaid pildid, osakesed erinevate inimeste elust, keda ka ise näeme igapäevaselt enda ümber kõndimas, istumas, lihtsalt olemas. Kuid need pildid või lookesed lõppevad alati enne kui asi nii öelda põnevaks jõuab minna. Teoses puutume just läbi nende inimeste elude ja juhtumiste kokku sellega, mis meis muidu huvi võib tekitada. Nii saame lugejatena näiteks vastuse, kuidas näeb välja 50-aastase mehe päev, kui viimane elab koos emaga. Või mida teevad riigiametnikud nagu Eevald peale tööpäeva. Fakti, et raamatul puudub otsene tähenduslik seos kinnitab ka see, et raamatu lõpus ei ole midagi teistmoodi, kui alguses, keegi pole saanud miljonäriks ega ära surnud, kõik käivad edasi tööl ja elavad oma ...
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
annaabi.ee 
