Nt pariislane RUTEBEUF, kirjutas 124885, loobus lôplikult kurtuaassest ilutsemisest ja sageli ka muusikast, MUUTES LUULE SELLEGA ISESEISVAMAKS SÔNAKUNSTILIIGIKS. Kôige uudsemad on need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast, külmast ning härraste hoolimatusest, räägib kurjast naisest, lapsest, kelle eest ta ei jôua kostiraha maksta. Rutebeuf kirjutas ka miraakleid. (MAAILMAKIRJANDUSE LUGEMIKUS lk 136143 ”Miraakel Theophile’ist” esimest korda kirja pandud lugu inimesest, kes maiste hüvede saamiseks tegi lepingu kuradiga; hiljem on seda lugu erinevates variatsioonides väga palju kasutatud.) EEPIKA 1. Rahvajutud ∙ THYL EULENSPIEGEL rahvajuttude kangelane AlamSaksamaal ja Flandrias. Kaval vembumees, sarnasus KavalAntsuga
Vilde, Tammsaare, Tuglas,Luts, ka Madarik, Jakobson, Keerd. Sees on ka Suits ja Under, see jääb viimaseks korraks enne väga pikka aega, kui neid jälle kooliraamatusse lubati. Tähelepanu väärib ka lugemiku illustreerinud kunstnike nimistu: Bach, Sagrits, Okas, Jensen, Kollom, Luhtein jt. Kuid pildid ise on selgelt ühese ülesandega: suurendada viha N.Liidu vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on P.Keerdo Lapsetapp, kuid A. Jakobsoni Väike kangelane (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri) läheneb samuti talutavuse piirile. On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis olla niisuguseid lõike ja eriti niisuguseid pilte. Tsiteerin: Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad... ta ei murdnud siiski... Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle
nisugust suurt rikkust murretsenud mis iggawesseks ajaks selle perrele kassuks on." (Luce 1807 : 24) Õunapuude kasvatamisega pärandatakse edasi nendest tulev rikkus talus järglastele ja see on neile õnnistuseks. Kuni esimese Eesti vabariigi ajani olid õunapuuaiad jõukate talude märgiks. Oskar Lutsu teoses ,,Suvi", pakub Raja Teele Ülesoo talule noori õunapuid, soovides, et talurahva elujärg paraneks. Õunapuude kasvatamise lugu on ka Carl Robert Jakobsoni (1841-1882) lugemikus ,,Kooli Lugemise raamat" teises osas, mis ilmus arvukates trükkides koos esimese osaga 1875-1907. Lugu on pealkirja all ,,Wiljapuu harimisest rikkaks saanud päiwiline." Lugu on päevalisest Laurist, kes ühe kauplemiselt tulnud ja eksinud aedniku öömajale võttis. Tänuks sai ta kaks õunapuud, mille istikud aednik ta aeda istutas. Viie aasta pärast sai ta juba saaki ja müüs linnas õunad maha. Tema naaber, Vanatalu Pärtel kasvatas oma maal vaid teravilja ja
KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule",
Lugemik algab seltsimees Stalini raadiokõnega nn Suure Isamaasõja alguse päeval, järgneb hea eesti klassika, mille väärtust isegi poliitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare, Tuglas ja Luts- see jääb viimaseks korraks enne pikka aega, kui neid jälle kooliraamatutesse lubatakse. Lugemiku illustratsioonid on selgelt ühe suunitlusega- suurendada viha ENSV vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on A. Jakobsoni "Väike kangelane" (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri). On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis leiduda niisuguseid taluvuse piire ületavaid lõike. ..."Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad...ta ei murdunud siiski...Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta