aastal kolis ta Tallinna ja sealt 1926. aastal Vasalemma, kuhu jäi püsivamalt elama. Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks võeti ta 1927. aastal. Teise maailmasõja alguses, 24. augustil 1941. aastal arreteerisid ta Eestist taganevad punaarmeelased ja lasksid enne Saksa vägede tulekut maha. Julius Oengo on J. Oro kirjaniku nime all avaldanud arvukalt värsiraamatuid lastele, vähem jutte ja näidendeid. Aastatel 1923-1924 toimetas ta ajakirjaLaste Rõõm ning on kaasautorina kirjutanud mitu lugemikku ja aabitsat. Oengo luuleraamatutest on tuntuim ,,Muna" (1938), mis on tõlgitud ka soome, ungari vene ja rootsi keelde; proosateostest taas poistelugu ,,Üle Atlandi" (1928), mis on uuesti välja antud 2001. aastal. Samal aastal on uuesti avaldatud ka tema luuleteoste valikkogu ,,Minu päev: luuletusi, poeeme, ballaade", raamatu pani kokku luuletaja tütar Lembe Hiedel. Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hindrey sündis 15. augustil 1875 Abja mõisa õllepruuli pojana
Algkooli esimestes klassides hakkas peagi juurduma üldõpetus. Aabitsakursusega seoti kodulugu ja kõlblusõpetus, tundide läbiviimisel võeti aluseks laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm. Kukeaabitsa ja ABD-raamatute kõrvale tulid uue sisu ja ülesehitusega aabits- lugemikud. 1920.aastal ilmus M.Nurmiku ,,Eesti kooli esimene lugemik", mille ülesanne oli autori sõnul õpilaste mõtlemise arendamine ja armastuse kasvatamine oma emakeele vastu. Nurmik kirjutas kokku viis lugemikku, neist viimane ilmus aastal 1925 ja kandis pealkirja ,,Viies lugemik". Peagi ilmus veel teisigi õpperaamatuid: 1923.aastal J.Kuulbergi ,,Laste sõber", 1924.aastal V.Tammanni ja A.Rulli ,,Huvitaja" aga ka E.Martinsoni (Murdmaa) ja R.Reimani lugemikke. Lugemise metoodika sai uued alused. Õpetamisel lähtuti arengupsühholoogiast, eeskujuks võeti lapse kõne areng: alguses häälikud, siis lühemad ja tuntumad sõnad, seejärel lühilaused.
· ahi, hudi, kali, kiri, kosjad, lubi, veli, osi, puri, rübi, tühi, vali, väli VORMISTIKUST: · puri: purje: purje: üurjesse e purje: purjede: purjesid: purjedesse · purjesid, veljesid, purjedesse, veljedesse, purjedes, veljedes · sõnast veli on kasutusel ka teine tüvevariant velle:velle: vellesse · i-mitmus on kasutusel ainult üksikuis käändeis asjus, kabjul, kurjel, marjule, ohjes, padjul, tühjes PÕHITÜÜP LUGEMIK · lugemiku, lugemikku, lugemikusse e lugemikku, lugemike e lugemikkude, lugemikke, lugemikesse e lugemikkudesse. · Vältevaheldusliku ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (alevik, elanik, helistik, juhuslik, kõrgendik, leidlik, meeskondlik, nurklik, omanik, probleemistik, pugerik, rahvastik, sigadik, tühimik · 3-6 silbilised sõnad · Võõrsõnad bolsevik, mensevik, trudovik VORMISTIKUST:
a.), mis leidis rohket tarvitamist, nii et sellest ilmus pärast autori surma veel 3 trükki. "Kooli lugemiseraamat" sisaldas õpetusi emakeele alalt, "Veikene Geograafia" sisaldas geograafia alammõisteid ja ülevaate maailmajagudest. "Helmed" kirjutas ta tütarlaste kihelkonnakoolide jaoks , kus oli sees õpetusi saada oskuslikuks perenaiseks, abikaasaks ning emaks. Jakobson lähenes ka J. V. Jannseni perekonnale, eriti tütrele Lydiale, kelle kauneid luuletusi oli ta paigutanud oma lugemikku ja arglikule autorile välja mõelnud varjunime Koidula. Üheskoos käisid ,,Vanemuise" seltsi kuuõhtuil, kus peeti kõnesid, lauldi koorilaule, tantsiti ja istuti pidulauas. Kui Jakobson oli 1867. a. kaks õpperaamatut avaldanud ja need hakkasid eesti koolidesse tungima, siis tekkis noorel kirjamehele veendumus, et pedagoogiline kirjandus ongi üks tema kutsumusi. Oktoobri lõpu poole jõudis ta tagasi Peterburi. Nihkusid edasi Aleksandrikooli eeltööd ja
inimtüübid, tuntud ajaloolised tegelased, liiginimetustega määratletud loomad, kirjandusest ja folkloorist pärinevad inim- või loomtüpaaid, elutud asjad. Siin võivad toimuda täiesti igapäevased kui ka täiesti äraspidised ja võimatud asjad, mis ei tõlgendu üleloomulikena ega ka mitte tavalise allegooriana. 9 Lisan siia ka mingi valimiku tekstinäiteid pikemaist-vanemaist naljajuttudest, mis võiksid minna sinna lugemikku, kui mahuvad. Kavalusnaljandi näide AT 1525A + 1525D + 1740 + 1737 Ükskord eland üks pahur poiss. Ta teind inimestele alati kurja ja pahandust. Kiskund külanaiste kaalid ülesse, aga ise põle neid jälle ää sööndki, loopind aga laiali. Ta oli mitu korda isa kääst peksta soand, aga see põle aidand ühtigi; ta teind jälle pahandust. Poisi isa süda soand täis ja ta hakand poissi kiruma: "Kura sind võtaks kõige oma hullu tükkidega!"
annaabi.ee 
