silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat Planeedil on tugev magnetväli Saturni rõngad Eristatakse seitset Saturni rõngast, mis omakorda jagunevad lugematuks hulgaks pisirõngasteks Saturni rõngad koosnevad jääkristallidest ja arvatavasti meteoriit- liku päritoluga tolmuosakestest Huvitavad fakt Saturnist Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga Saturni mass on 95 Maa massi Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav
viis anda oma allkiri mingile dokumendile vms. Digiallkiri on seaduse järgi võrdne tavalise käsitsi kirjutatud allkirjaga. Tänaseks päevaks on digiallkirju antud kokku 26185499 (Ibid.:4). Kõik Eesti asutused on kohustatud vastu võtma digiallkirjaga allkirjastatud 2 http://www.sk.ee/ 3 http://www.riso.ee/ 4 http://www.id.ee/ 18.01.2010 22:12 seisuga Tallinn 2010 dokumente. Veel üks võimalus ID-kaarti kasutada on kasutada seda krüpteerimiseks, mille abil saab muuta fail lugematuks võõrastele. Krüpteerimine töötab krüpteerimisalgoritmi abil. Kuid tänasel päeval vast kõige kiiremini populaarsust leidvaks valdkonnaks ID-kaardi kasutamisel on ilmselt E-hääletamine. ID-kaardi abil saab igaüks oma arvutist anda valimiste ajal hääle, kodust lahkumata. Kuid need valdkonnad pole veel kõik, sest ID-kaarti saad kasutada erinevate E-teenuste kasutamiseks. Nt. internetipangad, erinevad avalikud teenused, riigiasutuste teenused jpm.(Ibid.:4) ID-kaardi kasutamine
(http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel_Kant#Tunnetus). Ma olen nõus kuulsa filosoofiga, et kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. 1. IMMANUEL KANT (1724-1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. See maalib meile slime ette pildi lühikesekasvulisest targast mehest, kellest lasusa õhkub teadmisi ja elutarkust. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete
eksisteeri ei ajas ega ruumis. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie erinevad meeled tajuvad asju täiesti erinevalt. Silmadel on kindlad ja samas väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista. Kant uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Iga materiaalse
meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata. Me ei suuda ette kujutada midagi tõeliselt olevat, ilma et see oleks miski, ilma et sellele oleks omistatud reaalne identiteet. Me ei suuda ette kujutada tagajärgi ilma põhjusteta. Need on
välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata. Ei suudeta ette kujutada midagi tõeliselt olevat, ilma et see oleks miski, ilma et sellele oleks omistatud reaalne identiteet. Ei suudeta ette kujutada tagajärgi ilma põhjusteta. Need on
saamiseks peavad seda toetama nii monitor, kui ka videokaart. Eraldus- ehk lahutusvõime (resolution)- nimetatakse ekraanikuva eristatuse astet, mida mõõdetakse pikselite vertikaal- ja horisontaalsuunas. Tänapäeva monitori eraldusvõime miinimum peaks olema 600x800 punkti. Suurem eraldusvõime lubab ekraanil näidata rohkem ja detailsemat informatsiooni. Loomulikult peab arvestama ka seda, et liiga suur resolutsioon väiksel monitoril võib muuta vaadeldava pildi üldse lugematuks, seega tuleb resolutsioonide puhul arvestada ka monitori suurusega. Kuna kuvari ekraan ei ole ruudukujuline, on horisontaaleraldus suurem vertikaalsest. Huvitavaks näiteks on Macintosh- arvutid, mille kuvapilt on ranges üks- üheses sõltuvuses objektide reaalsetest mastaapidest- kuvaril joonlauaga mõõtes saadud tulemused ühtivad prindil mõõdetutega. Amiga arvutitel on manipulatsioonid kuvapildiga täiesti virtuaalsed: eraldusvõimet
annaabi.ee 
