LÄÄNERINDEL MUUTUSETA ERICH MARIA REMARQUE 1. AUTOR, TEOS - Erich Maria Remarque, „Läänerindel muutuseta” 2. TEGEVUSAEG- I Maailmasõja ajal. (1914-1918), Prantsusmaal. 3. TEGEVUSPAIGAD- Tegevuspaiku oli palju. Põhiline sõjaline tegevus toimus: Kaevikutes, mürsulehtrites ja eesliinil. Eesliin oli sõjas kõige ohtlikum piirkond. Teised tegevuspaigad: Tagala- Ehk köögitoimkond, seal valmistati toitu rindele viimiseks. Sealt sai ka esmaabi. Mahajäetud vabriku hoone ja armetu kolka asula- seal said poisid peavarju. Autori kirjeldusest sain aru, et enamus kohtadest oli üle pommitatud. Kõik oli hästi räbal ja must, mahajäetud. Poiste magamiskohad olid külmad ning kõvad. Kalmistu oli ka üks jube koht aga poistele elupäästev. Poisid peitsid end laipade varju. Kõik oli verine ja surnud said veelkord surma. Laibad olid kõik laiali ja tükkideks. 4. ÜLEVAADE SÜNDMUSTIKUST- Julm ja m...
on armuke. 5. Tegelased. Esimene novell. Gianni- villakraasia, oli oma erialas väga vilunud, kuid muudes asjades mitte eriti tark. Tessa mees. Tessa- ilus ja veetlev, ühtlasi tark ja taibukas. Federigo- ilus ja priske noormees. Tessa armuke. Teine novell. Napolis- vaene mees, müürsepp Peronella- Napolise naine. Noor, veetlev tüdruk. Alamast soost. Gianello- Peronella armuke. Noor keiger. 6. Teose idee. Elu ei ole lill, seda tuleb vaadata ka läbi lillede. 7. Lugejapoolne hinnang koos põhjendusega. Minule meeldisid need novellid. Need ei olnud pikad ja sai lugeda nii, et silmad ei väsinud. Sain teada, et kõike ei tasu uskuda.
lõuendist särk. Noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga, kareda häälega, äkiline, kuid siiski hea iseloomuga, hella südamega. Carmen- väga kaunis, tumedad silmad ja juuksed, liiderlik, mässaja, elava loomuga, kirglik, kuid hukatuslik. 6. Teose idee. Naise hing kuulub naisele ja et vabaduse eest oleks Carmen nõus oma elu andma. Armu- kadedus viib suurte asjadeni. 7. Lugejapoolne hinnang koos põhjendusega. Alguses tundus teaos igav aga mida rohkem süvenesin, seda huvitavamaks läks. Ma arvan, et see kuidas raamat meeldis on süvenemise asi, sest kui ma ei süvene siis ei saagi teada kuidas see mulle meeldis, sest ma lihtsalt ei mäletaks seda pärast lugemist. Põhimõtteliselt võib õelda, et see raamat meeldis mulle aga lõpp oli veidi ettearvamatu, kuna arvasin et don Jose ja Carmen lepivad ära ja hakkavad koos elama uut elu aga ei juhtunud nii. Mulle meeldis
Kas silmapiiril pole lilli ja maastik, mis on nii rahulik, et sõdur nutta tahaks? Kas seal ei ole pildid, mida ta pole kaotanud, kuna tal neid iial pole olnud, segadusse viivad pildid, ent siiski tema jaoks möödas? Kas ei ole seal tema kakskümmend eluaastat?" Lk 60) (,,Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. /-/ Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Ja iga sõdur usub ja usaldab juhust" Lk 63) 6. Lugejapoolne hinnang Võib öelda, et raamat on autobiograafiline, kirjutas ju autor teose sellest, mida ta ise noore poisina sõjas läbi elas. See on kurb ja masendav raamat, kuid ladusalt ja haaravalt kirjutatud ja annab edasi kogu meeleheidet, mida tunnevad tavalised inimesed, lihtsad käsutäitjad, kes on sunnitud enda ellujäämiseks tapma. Mulle meeldis ,,Läänerindel muutuseta" oma väga tõetruu pildi loomise ja õigete mõtete väljaütlemise pärast
vilunud käeg 2.2 2.2. ,,Söerikastja" (1958) Jaan Krossi esikokgu algatuslikkus seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Mitte sedavõrd poeetiline, kuivõrd kodanikujulgus seletab luuletuskogu erkordne kõlajõud. ,,Söerikastja" oli ajalaulude raamat, senikuulmatult avalik hukkamõist möödunule, muutuva mõtteviisi, uue eest peetava võitluse avaldus. Krossi sotsiaalsed värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ning demokratiseerimise taotluses. Lugejapoolne luulehuvi sai uue hoo, ajastu meeleolude väljendajana leidis raamat erilist poolehoidu noorte hulgas. Krossi enda ütluse järgi oli ,,Söerikastaja" naer vabastav naer, mineviku dogmadest ning traagikast üleoleku osutus. Poeet on esmajoones võitjela, kes kõike ebapuhast ja võltsi ründab sõjaka ägedusega. ,,Söerikastaja" ajaluule on kirjutatud valdavalt aastail 1955 1958. Sotsiaalse löövuse
Phoebe- Holdeni pisike õde. Käis neljandas klassis. Käis stiilselt riides. Holdeni arvates käitus täiskasvanulikult. D.B- Holdeni vanem vend. Oli Hollywoodis kirjanik ja filmitsenaariumite kirjutaja. Alli- Holdeni surnud vend. Oskas elust rõõmu tunda ja ei vihastanud kellegi peale. Antolini- Teab kuidas elada, kuid ise ta seda ei tee. 6. Teose idee. Ärge kunagi kellelegi midagi jutustage. Sest kui te kellestki jutustate, hakkate tema järele puudust tundma. 7. Lugejapoolne hinnang koos põhjendusega. Minule see raamat eriti ei meeldinud, kuna jäin alati selle lugemise ajal magama ja siis ma ei mäletanud jälle mittemidagi. Selles raamatus ei olnud midagi mis mind tõmbaks, seal kordas hästi palju ühte ja sama asja.
annaabi.ee 
