Tootmine Enne põletamist tooraine lõhutakse sobivateks tükkideks ning põletatakse 1000-1200 kraadi juures. Tooraine läbib ahjus kolm tsüklit: eelkuumendus, põletus- ja jahutustsoon. Saadakse kustutamata lubi mis on toormaterjalist 44% kergem ja 10-20% väiksem. Kvaliteetse lubja saamisel tuleb jälgida, et lubi poleks ei üle- ega alapõletatud, sest need osad kustuvad hiljem väga aeglaselt. Lubitooted kivistuvad vaid siis, kui lubi neis on kustunud. Kustutamisel saadakse: lubjapiim, lubjataigen või peeneteraline lubjapulber. Kustumisel tükklubi laguneb peeneks massiks ning paisub mahult kuni 3,5 korda. Lubi on aeglaselt kivistuv, kuid annab plastse segu. Kasutusala - lubimörtides sideainena - segamörtides plastifikaatorina - mitmesuguste silikaattoodete valmistamine autoklaavsel kuumutamisel - lubja suspensiooni kasutatakse valgendamisel ning lubivärvide valmistamisel Magnesiaalsideained
-harilik tsemendimört-tugevus on 10 Mpa Lubimörtidel-0.4...1Mpa Mörtidele esitatavad nõuded: -hea töödeldavus(piisavalt plastne) -veehoidvus(lubimördid veehoidvus on parem kui tsemendimörtidel). -ei tohi kihistuda. -hea nake aluspinnaga *Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus.külmakindluse tõstmiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Mördi koostis_ANTAKSE-kaaluliselt sideaine suhtes nt 1:4,5(sideaine:liiv)või -segamört 1:0,4:6(tsement,lubjataigen,liiv) Mürtide tähistus Soomes: KS 35/65/500-st lubi tsementmört,kus on 35 osa lupja Mörtide klassifikatsioonid *müürimördid *pinnakatemördid *värvilised mördid *eriotstarbelised mördid Mördi omadused *Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. *kui kivide veeimavus on suur,siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess peatub *kui aga kivide veeimavus on väga väike,siis ei saavuta head vahet,sest tsemendipiim ei
krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte - kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte - kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. MÖRDID TALVISTEKS TÖÖDEKS Müüritööde seisukohalt on talvetingimused saabunud siis, kui välisõhu- temperatuur langeb ajuti alla 00C . Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab müüritised ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms
Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 9.6. DEKORATIIVKROHVID Dekoratiivkrohvideks nimetatakse kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohve, mis harilikult värvimist ei vaja. Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15...2,5 mm) ja 50 % on peenkillustik (5...10mm)
kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Lubja efektiivseks kustutamiseks on otstarbekas hoida temperatuuri 60...800C, et protsessi kiirus oleks tagatud aga ei toimuks ülekuumenemist. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Jahvatatud lubi kustub 20...30 minutiga ja teda võib segudes kasutada ilma eelneva kustutamiseta. Lubi kustub alles segus ja eraldunud soojus kiirendab segu tardumist. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega
Põletamine Põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...11500C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Lubja kustutamine Segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H 2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristalliseerumise protsessi tekkes. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Kasutuskohad: Müürimördid, krohvimördid segus kipsiga, kuivsegud, lubiliiv tooted
Lae krohyimisel on tähtis, et märt kiiremini tarduks ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta Tsement-Iubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteerov seguvahekord on 1:1:6...1:2:9 (tsement: lubjataigen: liiv) Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul, kui krohvikiht hiljem asub vees 44. Mördi plastilisuse ja tugevusklassi määramine Plastsus iseloomustab märdi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mördisse vajumise sügavuse järgi Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest
Vee toimel toimub keemiline reaktsioon. Kustutamisel tükklubi laguneb peenikeseks massiks ja paisub oma mahult 2...3,5 kordselt. Kui lisame lubjale umbes ⅓ osa vett, siis saadakse pulberlubi. Suurema veehulga puhul saadakse lubja taigen. Väga suure veehulga puhul saadakse lubjapiim. Lihtsa lubja ja vee segamise puhul jääb lubjasse ka kustumata või poolkustunud teri. Need kustuvad aeglaselt ja kahjustavad lubja püsivust. Selliselt saadud lubjataigen peab enne kasutamist 10...15 päeva seisma. Sel ajal toimub järelkustutamine. Lubja jahvatamine Kui enne kustutamist lupja jahvatada, siis toimub kustumine kiiremine. Jahvatatud lubi kustub 20...30 minutiga. Jahvatatud lupja võib segudes kasutada ka ilma eelneva kustutamiseta. Sel juhul kustub lubi alles segus. Eraldunud soojus kiirendab segu tardumist. Lubja kivistumine Kivistumine saab toimuda õhu mõjul. Õhust saab lubi süsihappegaasi (CO2), õhku eraldub lubjast aga veeaur.
annaabi.ee 
