mullad asuvad Kullamaal. Enamjaolt on Lääne-Eesti kaetud liigniiskete gleimuldadega karbonaatsel aluspinnal(Joonis3).Gleimullad moodustavad omadustelt väga vaheldusrikka Joonis 3. Mullastik muldade rühma. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisondiks on osaliselt lagunenud toorhuumus (Estonica, 2009) Lääne-Eestis võib leida: · soostunud männikud, · lubjarikkas keskkonnas kujunenud gleimuldadel soostunud lehtpuumetsasid · kultuurrohumaid ning põlde. 6 Matsalu ümbruses ja Haapsalus on omapärased viirsavitasandikud. Nimetus tuleneb savi viirulisusest, mis on seotud settimise rütmiga (Arold, 2005) Joonis 4. Eesti geoloogiline aluspõhi 5. Taimestik
Autökoloogiline amplituud hõlmab kogu parameetri piirkonna, mille taksoni isendite elu on mõeldav, sünökoloogiline amplituud ainult selle piirkonna osa, kus taksoni isendid tegelikult elavad, st kus teised organismid neid välja ei tõrju. 65. Eurütoop elupaika vähevaliv organism. 66. Stenotoop kindlatüübilist elupaika valiv organism 67. Atsidofiil happelembene 68. Kaltsifiil ehk kaltsikool on lubjalembeline liik ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas. 69. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 70. Eutroofne rohketoiteline ( veekogu ). Eutroofsed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. 71. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastavaid toiteaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 72. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine)
Jäätmekäitlus - on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust. Kaitseala - on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaltsifiil - on lubjalembeline liik ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas. Karnivoor - on loom, kes toitub teistest loomadest. Kasvuhooneefekt - on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõu Katse - ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. Keemiline degradatsioon - Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning
Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. Kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja /või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike, kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust. Kaltsifiil - lubjalembelised liigid ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas Karnivoor - Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk kamnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid.
Ta ei kannata kergetel liivmuldadel ka veepuuduse all, kuid siiski annab parimat saaki vaid hästi toitainete- ja lubjarikastel keskmise raskusega saviliiv- ning hea õhureziimiga liivsavimuldadel. Lõuna-Eestis on kirside jaoks head nõrgalt leetnud liivsavi- ja saviliivmullad, mis on kujunenud lubjavaesel punakaspruunil moreenil ja on happelised ning huumusvaesed. Põhja-Eestis tuleks valida kirsi jaoks sügavamapõhjaline tüseda künnikihiga kamarkarbonaatmuld, mis on lubjarikkas. Sobib ka parasniiske liivsavimuld. Lääne-Eestis ja Saaremaal tuleb rajada kirsiaed kamarkarbonaatmuldadele. (Jaama 1976) Kui muld kirsipuid peetakse happesuse suhtes tundlikeks: neil langeb saaks ja juurdekasv jääb nõrgaks. Neile sobib muld, mille pH on 5,6...6,5. Lupjamiseks kasutatakse Eestis peamiselt mageveelubisetteid, nn. Nõrglupja, mis sisaldab kaltsiumkarbonaati keskmiselt 98%, või põlevkivi tuhka, milel lubjasisaldus on 35...40%
Põhku võib anda ka siis, kui vesi on liiga külm. Siis ta ei joo nii ahnelt. Hobune ei talu hallitust sööda sees. Haljassööt on põhiliselt vabalt karjatatavate hobuste sööt, keda spordiks ja tööks ei kasutata. Ka suvel on roht ainult nö salatina heina ja jõusööda kõrval. Ohtlik on ristikheinarikas sööt. Eriti kui see on lastud hunnikus kuumaks. Koplite süsteem käib nii, et hobused lastakse peale veiseid karjamaale. Sest nad söövad madalamalt. Hea oleks kui pinnas on lubjarikkas. Okastraati ei tohi olla. Tänapäeval elektrikarjus. Jõusöödaks on põhiliselt kaer, ja natuke ka oder. Kui kaera muljuda siis seeduvus paraneb 6-7%. Kui juba läheb 6 kg kaera kogus siis tuleks jagada see kolme ossa. Nisu ja maisi söödetakse ka ja isegi tõlvikutena. Linaseemned ja linakoogid on head mingite mürgituste korral. Mineraalidest on keedusool. Üldjuhul kivina. Hobusel on seedetalitus ainult 30 m pikk, ehk siis väga lühike. Nt 100 kg kohta on seedekanalite maht ainult 40 l
esineb turba või turvastunud vahekihte ( orgaanilise aine sisaldus üle 20%). Turvas on suure veesisaldusega (8892%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (5060%), vesinikust (57%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (23%), fosforit (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid). Turba üldtehnilised näitajad Lagunemisaste 45-50% Tuhasus 1,5-4,9% pH3,3-5,1 Niiskus 86-91% Järvelubi ehk järvekriit- karbonaatne pude sete, mis on tekkinud lubjarikkas järves taim- ja loomorganismide elutegevuse ja keemiliste protsesside tagajärjel. Järvelubja kaltsiumkarbonaadisisaldus on üle 50%, sisaldab ka terrgeenset materjali, orgaanilist ainet, sageli turvast. Allikalubi- karbonaatne sõmerja struktuuriga pulberjas sete, mis on tekkinud lubjarikka põhjavee väljumiskohtades, eriti oruveerude allosas. Allikalubja kaltsiumkarbonaadisisaldus on harilikult üle 90%. Allikalubi esineb ka koos soosetetega.
Lumimari talub mõningast varju, on külmakindel ja praktiliselt haigustevaba (Hariduskeskus). Joonis 19. Harilik lumimari (Symphoricarpos albus) (http://www.jarvselja.ee/istikpic.php?pid=426) 4.19.2. Hooldus Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb neid regulaarselt välja lõigata, muidu võib põõsas metsistuda (Calmia istikuäri OÜ). Muidu on lumimari vähenõudlik ja võib kasvada kehval mullal. Lisaks võib kasvada kivistel, lubjarikkas pinnases, poolvarjus, ei vaja tavaliselt lisakastmist (Seemnemaailm). Talub hästi puude juurekonkurentsi ja varju, seetõttu saab kasvatada teda ka suurte puude all ja läheduses (Aiasõber). 4.19.3. Lõikamine Lumimari talub hästi pügamist. Suvel, peale õitsemist lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, ei kärbita. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. Lumimarja noorendatakse ka kõigi okste tagasilõikamisega ca 10cm kõrgusele maapinnast (Hortes)
annaabi.ee 
