paakumisetemperatuuri võimalikult kogu süsihappegaasi CO2 eraldumiseni. See tähendab, et eesmärgiks on saada kustutamata lubi CaO. Põletustemperatuur sõltub lubja liigist ja puhtusest 1000…1200C. Lubjale vee lisamisel toimub lubja kustumine. Lubja kustutamine on ekstermiline protsess, mille käigus eraldub soojus. Lubja kustutamisega kaasnevad tunduv mahu muutus. Ca (OH)2 ruumala on 2…3,5 korda suurem kui lähtematerjalina kasutatud kustutamata lubjal. Lubja kustutamisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. Suuretükilise kustutamata lubja puhul vee tungimine tüki sisse võtab aega. Kustutamist kiirendab lubja jahvatamine. Lubja kivistumine Lubimördid ja –tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Ehituslubja kasutatakse: - Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks. - Autoklaavsed lubiliivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid;
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lubikrohv Referaat Vana-Võidu 2009 SISSEJUHATUS Lubikrohvi võib kasutada nii sise- kui välistingimustes. Enamus vanu paekivi- ja tellisseinu on krohvitud lubikrohviga. Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ). Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3. Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib
3. Kuivab kiiresti 4. Vananeb kaunilt 5. Lihtne uuendada 6. Kegre eemaldada Lubivärv e. vesivärv: Lubivärv koosneb 1 mahuosast lubipastast 2-3 mahuosast lubjaveest ning vajadusel pigmendist. Lubjavett saadakse 1 mahuosa lubjapasta- ja 4-5 mahuosa vee segamisel. Märjana on värv oluliselt tumedam ning kuivades muutub mitme tooni võrra heledamaks. Lubivärv nakkub kõige paremini lubikrohvi või lubivärviga. Üldjuhul värvitakse 1 kiht päevas, sageli värvi segades. Lubjal põhinev kaseiinvärvi retsept: 1 kg lahjat kohupiima 1l külma vett 1,5 kg kustutatud lupja Puitpindade värvimiseks lida 1l värvi kohta peene joana pidevalt segades 25 ml linaõlivärnitsat. See muudab värvi elastsemaks. Nii saab kaseiintempera, mis sobib kasutamiseks ka välistingimustes. *Kehvasti värvitud ala pärast parandada ei saa. Akrüülvärvid: Akrüülvärv kuulub vesivärvide perekonnda. Akrüül on sünteetiline plastvärv. Toonid on
Omadustelt sobib lubi meie kliimasse hästi ning on asendamatu vanade hoonete puhul. Paraku on traditsiooniline lubjaga töötamise oskus viimase sajakonna aasta jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5. saj. e.Kr. Eestisse jõudis lubja tarvitamise ja põletamise oskus 13. saj. saksa ja skandinaavia ehitusmeistrite kaudu. Lubja, aga ka savi kasutamine sideainena oli Eestis valdav 19. saj. lõpuni, mil turule jõudis tsement
Nõuetekohaselt töödeldud ja veega ning agregaadiga segatud hüdrauliliste omadustega lubjast saab teha müürisegu või betooni, mis säilitab oma töödeldavuse piisavalt pikaks ajaks ning pärast ettemääratud perioodi saavutab oma spetsiifilise tugevuse ja pika-ajalise ruumala stabiiilsuse. Hüdrauliliste omadustega lubi on klassifitseeritud vastavalt tema mehhaanilisele survetugevusele ja tal on etteantud vaba lubja sisaldus. Hüdrauliliste omadustega lubjal on omadus settida ja kõvastuda veega segamisel ja õhus oleva süsihappegaasiga reageerimisel. 10 Liiva kasutamine ehitusmaterjalides (k.a. koostisosana) Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625-2 mm. Liivast jämedamat purdsetet nimetatakse kruusaks ning peenemat aleuriidiks. Tera suurusest olenevalt jagatakse liivad: - ülijämedad 1-2mm - jämedad 0,5-1 mm - keskmiseteralised 0,25-0,5 mm - peeneteralised 0,0625-0,25 mm Liiva võib jagada ka jäme- ja peenliivaks.
paakumisetemperatuuri võimalikult kogu süsihappegaasi CO2 eraldumiseni. See tähendab, et eesmärgiks on saada kustutamata lubi CaO. Põletustemperatuur sõltub lubja liigist ja puhtusest 1000…1200C. Lubjale vee lisamisel toimub lubja kustumine. Lubja kustutamine on ekstermiline protsess, mille käigus eraldub soojus. Lubja kustutamisega kaasnevad tunduv mahu muutus. Ca (OH)2 ruumala on 2…3,5 korda suurem kui lähtematerjalina kasutatud kustutamata lubjal. Lubja kustutamisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. Suuretükilise kustutamata lubja puhul vee tungimine tüki sisse võtab aega. Kustutamist kiirendab lubja jahvatamine. Lubja kivistumine Lubimördid ja –tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Ehituslubja kasutatakse: - Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks. - Autoklaavsed lubiliivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid;
ummistab. 12. Ke evkihtkold e d Mulliline ehk traditsiooniline keevkiht Keevkiht on võimalikult ühtlase tüki suurusega peeneteralise materjali kiht, milles materjaliosakesed hõljuvad kihist läbijuhitava keskkonna (katla puhul õhu) kineetilise energia mõjul. Kõige suurem keevkihi pluss on võimalus põletada aeglaselt, 800- 900°C juures, tänu millele tekib palju vähem NOx-e. Põlevkivi puhul aitab aeglane põletamine kustutama lubjal (absorbendil, mis juba põlevkivi sees olemas) väävlit siduda, nii et ka väävliheitmed on pea olematud. Veel on keevkihil kõrged soojusülekandetegurid, tänu millele on soojusülekandeks vajalik väiksem pind. Keevkiht on hea turba, biokütuste ja puidu põletamisel. Keevkiht ja selle takistus on püsivad voolava keskkonna kahe piirkiiruse vahemikus, millest esimene muudab seisva materjalikihi keevaks, teisel piirkiirusel kanduvad
annaabi.ee 
