müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, kips ja magneesium-sideained. Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus. Samuti ei tohiks õhksideaineid kasutada niisketes kohtades. Hüdrauliliste sideainete hulka kuuluvad: portland tsement, aluminaattsement, põlevkivituhk- sideained ja hüdraulilised lubjad. Hüdraulilised ained vajavad kivistumiseks vett. Nende plussiks on see, et neid saab kasutada ka erinevates niiskustingimustes. [3] Mineraalsed sideained jagunevad keemilise koostise järgi gruppidesse: lubjad, magneesiumsideained, tsemendid, kipsid, vesiklassid ja põlevkivituhksideained [3]. 5 2. SIDEAINETE SAAMINE 2.1. Õhklubja saamine
Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks). Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideaine vajab kivistumisel vett (tsemendid). Vesisideaineid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes (ka õhus on veeauru). Keemilise koostise järgi jagunevad mineraalsed sideained järgmistesse gruppidesse: lubjad, kipsid, magneesiumsideained, vesiklassid, tsemendid, põlevkivituhksideained jne SIDEAINED LUBI Õhklubi Õhklubi on peamine lubisideaine ja seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt lubjaks. Lubi on üks vanim sideaine Lubja omadused. Lubi on tüüpiline õhksideaine. Tsementidega võrreldes on lubi nõrk sideaine. Lubja tooraineks on mingi kaltsiitkivim. Savi ei tohi lubja tooraine sisaldada üle 6%. LUBI Lubja kasutamine on möödunud
isoleermaterjalid Sideained Mördi sideaineks kasutatakse lupja, tsementi, kipsi, PVA emulsiooni ja vesiklaasi Sideained jagunevad kahte põhiliiki Orgaanilised sideained ja Mineraalsed sideained mis kivistumise järgi omakorda jagunevad kaheks: õhksideained mis kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhus(lubi, kips) vesisideained e. hüdraililised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement) Kustumis kiiruse järgi jagatakse lubjad: 1. Kiirelt kustuvaiks (alla 8 min) 2. Keskmiselt kustuvaiks (8-25min) 3. Aeglasti kustuvaiks (üle 25min) Hüdrauliline lubi saadakse mergliliste lubjakivide põletamisel (900 kraadi) mille toormaterjal sisaldab 6-20% savi, kivistub ka niiskes keskonnas Eritsemendid Valge portland tsement - Valmistataks puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist mille tooraine ei tohi sisaldada raua, ega mangaani ühendaid. Valget tsementi kasutatakse
tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. sisukorda Harjutused 3. Mõisted: elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, pingerida, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, elektronvõrrand, gaasi molaarruumala, molaarmass, Avogadro arv, vee karedus, karstinähtus, katlakivi.1.a ja 2.a rühma elementide aatomite ehitused ja tähtsamad füüsikalised ning keemilised omadused (põhiliselt Na ja Ca näitel) tähtsamad ühendid ( kips, lubjakivi, lubjad, keedusool, salpeeter Chile salpeeter, kaaliumpermanganaat..) Selgitage karstinähtuse tekke ja vee kareduse põhjuseid. Katlakivi teket. Kemism? 1.Osata iseloomustada mõnda tüüpiliste omadustega metalli (näiteks järgmise skeemi põhjal) Strontsium paikneb ...... perioodis ja ..... rühmas. Tema elektronskeem on.................................... ja elektronvalem ................................... Keemilistes reaktsioonides loovutab ta ........elektroni elektronvõrrand.................
liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks). Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideaine vajab kivistumisel vett (tsemendid). Vesisideaineid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes (ka õhus on veeauru). Keemilise koostise järgi jagunevad mineraalsed sideained järgmistesse gruppidesse: - lubjad, - kipsid, -magnesiaalsideained, - vesiklassid, - tsemendid, - põlevkivituhksideained jne. 6.2. ÕHKLUBI *Õhklubjaks nimetatakse põhiliselt kaltsimoksiidi CaO või kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH) 2 sisaldavat materjali, mis aeglaselt õhu käes kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga CO 2. Toorained Lubjakivid, kriit, lubituffid jms. CaCO3 sisaldavad kivimid. Tavaliselt looduslikud lubjakivid sisaldavad rea lisandeid: dolomiite, savi, kvartsi. Savi ei tohi tooraine sisaldada üle 6%.
Lubja kustutamine toimub lupja veega segades. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Kasutamine: lubimörtides sideainena Segamörtides plastifikaatorina Lubivärvides ja silikaattoodete valmistamisel. 23. Lubja omaduste määramine. Lubja survetugevus tavalises õhus kivistudes on 1,0 N/mm2. Rõhu all kivistumine annab tunduvalt suurema survetugevuse. Kustumise kiiruse järgi jagatakse lubjad : *kiirelt kustuvaks (alla 8 min) *keskmiselt kustuvaks (8-25min) *aeglaselt kustuvaks (üle 25 min) Kustumiskiirus näitab mitme minutiga pulberlubja ja vee segu temperatuur tõuseb maksimumini standardse katse juures. Kvaliteedi järgi jagatakse lubjad kolme sorti. 24. Kips sideained Kips on õhksideaine. Kipsi tooraine on looduslik kips (CaSO4.2H2O) Kips sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla 10-25%, milledest sõltub ka saadava kipsi kvaliteet.
tule ja põlemise ning sarnaste protsesside kohta. Georg Ernst Stahlilt pärineval klassikalisel kujul ütleb flogistoniteooria, et kõik põlevad ained, sealhulgas metallid, sisaldavad ühist printsiipi flogistoni, mis ainete põlemisel või metallide kaltsineerimisel lendub. Mida rohkem flogistoni aine sisaldab, seda paremini ja ägedamalt ta põleb. Metallid koosnevad "metallilubjast" (tänapäeva mõistes metallioksiidist) ja flogistonist ning on seega liitsema koostisega kui nende "lubjad" (tänapäeva mõistes oksiidid). Metallide kuumutamisel flogiston lendub ning jääb järele "metallilubi". Et "metallilubjast" metalli saada, tuleb talle lisada flogistoni. Seda saab teha kuumutamisel eriti flogistonirikaste ainete abil (flogiston võib ühelt ainelt teisele üle minna). Sellised ained on näiteks süsi (puusüsi) ja vesinik (mida mõned keemikud pidasid puhtaks flogistoniks). Praegu oksüdeerumise nime all tuntud nähtus on flogistoniteooria järgi flogistoni
Orgaanilised sideained ei kivistu, nad on kleepuvad. Nad seovad ainult materjale oma kleepivusega. Orgaanilised sideained on: bituumen, liimid, vaigud. Mineraalsed sideained muutuvad kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on algul pulbrid. Kasutamisel segatakse pulber veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Keemilise koostise järgi jagunevad mineraalsed sideained järgmistesse gruppidesse: lubjad, kipsid, magneesium-sideained, vesiklaasid, tsemendid, põlevkivituhk-sideained jne. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained: õhk-sideaineteks ja vesi- sideaineteks. 88 Õhksideained kivistuvad ja säilitavad oma kõvaduse ainult õhus. Sellisteks on lubi ja kips. Õhksideaineid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideained vajavad kivistumiseks vett
annaabi.ee 
