· Eespool esitatust selgub, et sahhariididel on organismis kaks põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. 2.Lipiidide ülesanded ! Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. 3.Mis on kolesterol ? Kolesterool on samuti üks steroididest.Ühtlasi kulub ta loomaraku membraanide koostisse. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendaud. Veresoonte lupjumist soodustab eelkõige ebaõige toitumine. 4.Valkude koostis. Aminohapete koositisValgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende olekulmass varieerub väga suuures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümbest ja võib ulatuda
koostisesse. Glükolipiidid lisaks üks glükoosijääk. Steroidid Steroidid on ülejäänud lipiidedega võrreldes testsuguse ehitusega. Steroidid on vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes. Naissuguhormoon östrogeen on steroidid. Ka kolesterool ja vitamiin D on steroidid. Hormoonid on bioaktiivsed ained. Kolesterool kui toit sisaldab palju rasvu ja suhkrut, moodustub kolesterool. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud.
Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. LIPIIDID = RASVHAPPED + PROPAANTRIOOL EHK GLÜTSEROOL 7. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Kui toidus liialt rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse ning see põhjustab veresoonte lupjumist. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud. 8. Mis on hormoonide funktsioon? Nad reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitlusi ja mõjutavad kogu organismi elutalitlust. 9. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Hüdrofoobsed ei salli vett. Hüdrofiilsed sallivad küll. Valgud. 1. Mis on valgud?
Steroidid on vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes. Neerupealiste hormoonid ja meessuguhormoon testosteroon ning naissuguhormoon östrogeen on steroidid. Ka kolesterool ja vitamiin D on steroidid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Kolesterool kui toit sisaldab palju rasvu ja suhkrut, moodustub kolesterool. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud. Ateroskleroos mõjub ajule, südamele, neerudele, teistele elutähtsatele organitele ja jäsemetele on ta oluline ajutise ja püsiva töövõimekaotuse tekitajaid (südame-veresoonkonna haigused). Versoonte lupjumist soodustab eelkõige ebaõige toitumine. D-vitamiin ehk kaltsiferool on samuti steroid. Valgud
saamiseks, veelise eluviisiga loomadel kaitseb rasvakiht liigse jahtumise eest, annab voolujoonelise kuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike mõjude eest. Steroidid-madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid (kolesterool, mitmed hormoonid(bioaktiivsed ained), vitamiin D) Kolesterool(steroid)- seda tekib hulgaliselt organismi , kui toit sisaldab liiga palju rasva ja suhkrut. Kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk arteroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed, verevool on raskendunud. Arteroskleroosi soodustab ebaõige toitumine. Steroidid- meessuguhormoon (testosteroon), naissuguhormoon (östrogeen), hormoonid- insuliin,kasvuhormoon, aminohapped- Reguleerivad mitmete elundkondade talitlusi- Valgud( proteiinid) Aminohapetest moodustunud polümeerid Biopolümeerid- polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped Aminohapped
tuhatjalgsed. Kere esimene segment kannab küünisjaid haardjätkeid, mille tipul on mürginäärme ava. Kere segmentatsioon homo- või heteronoomne. Aktiivselt tegutsevad, varjatud eluviisiga röövloomad, tegutsevad pinnases, puude koorealustes käikudes ja mujal varjatud kohtades. Esindajad: Kivihark Lithobius forficatus, sadajalg Geophilus proximus. Klass: Tuhatjalgsed Diplopoda Keha ristlõikes silinderjas, lülid lubisooladega impregneeritud. Pea on eristunud, kuid kere pole jagunenud osadeks. Tundlad nõrgalt arenenud. Keha iga segment kannab kahte lühikest jalapaari, Eesti liikidel on 11-60 kehalüli ja kuni 110 jalapaari. Liiguvad aeglaselt. Noorel tuhatjalgsel on sündides ainult seitse kehalüli ning nende arv suureneb pidevalt kogu elu jooksul. Elavad mullas ja metsakõdus, kus toituvad kõdunevast taimsest materjalist. Klass: Putukad Insecta 1
Nägemiselundid: silmad, peata loomad silmadeta. Erituselundid: üks või mitu keerulise ehitusega neeru. Vereringe: avatud; süda ja osaline veresoonestik. Hingamine: kopsude või lõpustega. Sigimine: liitsugulised. Suguline. Areng: muna, osal vastne, täiskasvanud isend. 50 Näited: harilik viinamäe tigu, nälkjas LÜLIJALGSED Keha lülistunud, lülilised jalad. Keha katab kitiinkest. Toes: Kitiinkest (osal tugevdatud lubisooladega). Seedeelundid: Pärakuga lõppev sooltoru, (osal seedeelundiks maks, maos kitiinhambad). Närvisüsteem: Kõhtmine närvikett. Arenenumatel on aju ja hästi arenenud meeleelundid. Vereringe: Avatud, süda ja mõned veresooned. VÄHID e KOORIKLOOMAD Keha jaguneb pearindmikuks ja lüliliseks tagakehaks. Igal kehalülil jätked: kaks paari tundlaid, käimisjalad, ujujalad, viimase lüli jätked moodustavad saba. Esimesed käimisjalad suurte sõrgadega. Elupaik: vees, mõned liigid ka maismaal.
Loom imeb vee mantliõõnde. Siis suruvad mantli lihased vee jõuliselt välja, mis lükkab looma edasi. 34.Lülijalgsete üldiseloomustus Lülijalgsed on suurim loomahõimkond, mis jaguneb vähkideks ehk koorikloomadeks, ämblikulaadseteks, putukateks ja hulkjalgseteks. Lülijalgsetel on lüliline keha ja lüllised jalad. Keha katab tugev kitiinkest. Lülijalgsed elavad kõikjal ja neid on ka parasiitseid liike. Lülijalgsete toese moodustab lubisooladega tugevdatud kitiinkest. Vereringe on avatud. Lülijalgsetel on süda ja mõned veresooned. Närvisüsteemi kuuluvad arenenumatel aju ja hästi arenenud meeleelundid ja kõhtmine närvikett. Nende seedeelundid on pärakuga lõppev sooltoru, osadel maks ja maos kitiinhambad). 35. Jõevähi eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine ja kaitsmise vajadus Jõevähk on üks suuremaid jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. Jõevähk elab magevekogudes, kus on puhas vesi
Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli, mis on samuti Liks steroididest. Uhtlasi kuulub ta loomaraku membraanide koostisse (vt ptk. 3.4 ) Liig ne kolesterool v6ib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See pohjustab veresoonte lupjumist ehk atero- Vahad kuuluvad samuti lipiidide skleroosi. Sellised veresooned on vdheelastsed ning verevool nen- hulka, kuid nende molekulides esineb des on raskendatud. Veresoonte lupjumist soodustab eelkoige glutserooli asemel m6ni teine alkohol eba6ige toitumine. Lihtlipiidide tihinemisel teiste keemiliste tihenditega moodustuvad liitlipiidid
annaabi.ee 
