käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Karbid (Bivalvia) on vees elutsevad, kahest poolmest koosneva lubikojaga ja lameda kehaga limused. Karpidel ei ole eristunud pead ega lõugu. Neil on 2 paari liistaklõpuseid ja liikumiselundina talitlev tugev lihaseline jätke - jalg (joonis 1). Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Roomajad põlvnevad algelistest kahepaiksetest. Esimesed massiivse kehaga roomajad kujunesid Kesk- Karbonis. Permis algas roomajate kiire evolutsioon, mille tagajärjel arenesid paljud taim- ja
Kõik mandrid, väljaarvatud Baltika, paiknesid troopikavöötmes. Ajastu lõpuks jõudis Baltika 15-20 lõunalaiuskraadile. Maismaa moodustas sel ajal vaid 5-10% planeedi pinnast. Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi algul umbes 460 Ma (www.scotese.com). Elustik Ordoviitsiumi merede elustik oli väga mitmekesine. Ilmusid sammalloomad, korallid, kihtpoorsed käsnad ehk stromatopoorid, kitiinse kojaga graptoliidid, nautiloidid. Suurenes ka merepõhja elustiku osatähtsus lubikojaga käsijalgsed ehk brahhiopoodid, okasnahksed (meriliiliad, merikerad). Jätkus lülijalgsete trilobiitide õitseng ja esimeste selgroogsete areng. Maismaal esinesid primitiivsed samblataolised taimed ürgraikad. Ladestu kivimid Ordoviitsium jaguneb Vara-, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumiks. Vara-Ordoviitsiumi ajastik kestis 16 miljonit aastat. Alguses settisid Eesti alal jahedas merevees liivad ja savid. Selle aegseid setteid näeb Põhja-Eesti rannikul. Tolleaegsed
kasvanud, nii igal lülil 2p jalgu, jalad väikesed, max 139 paari, täppsilmad 9.3. Klass: Vähilised e koorikloomad, tugev koorik, pearindmik e eeskeha ja tagakeha. Enamuse pearindmikku katab seljakilp. Rindmikul 5 või enam paari jalgu. enamus veeloomad Selts: Aerjalalised veeloomad, tilgakujulise kehaga, lõpeb hargiga, mõne mmm pikkused hormikud, sõudikud, rullikud Selts: Vääneljalalised meres ekavad, liikumisvõimetud, kinnitunud eluviisga, paksu lubikojaga tõruvähk, nuivähk Selts: Kakandilised paari sm pikkused, lapiku kehaga mullakakakand, keldrikakand, hiidkakand, merikilk Selts: Kümnejalalised vees, laialt levinud, mitmekesise kehakujuga jõevähk, krevett, krabi 9.4. Klass: Putukad liigirikkaim, pea rindmik tagakeha, 1p tundlaid, 1p liitsilmi, 3p suiseid. ees ja tagatiivad, osadel kattetiivad, areng moondega Selts: Sihktiivalised keha piklik, külgedelt kokkusurutud, pikad tagumised hüppejalad, haukamissusised,
taimtoiduline, munetilised vastsed parasitoidid, emased pistavad oma munad peremeesputuka kehasse, vahel isegi munasse, üksikuid liike ka magevees. Astlalised kuuluvad sipelgad, mesilased, herilased, kellel on kujunenud ühiselu suurte peredena. Ainult emased on töölised erinevalt termiitidest.N: meemesilane, vesivamp. 69. Käsijalgsed. Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem). Kõhtmist võib läbida vars, mille ots kinnitub alusele. Lofofoor koja sees on liikumatu, koosneb kahest käsijäsemest (sellest hõimkonna nimi), omaette toesega, paljude pisikeste kombitsatega, mille vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene
On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. Näiteid Eestist: harilik sammallane (Plumatella fungosa), limane tutlane (Cristatella mucedo). Käsijalgsed: Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem). Kõhtmist võib läbida vars, mille ots kinnitub alusele. Lofofoor koja sees on liikumatu, koosneb kahest käsijäsemest (sellest hõimkonna nimi), omaette toesega, paljude pisikeste kombitsatega, mille vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene
annaabi.ee 
