intensiivsus näitab A-horisondi tüsedus ja huumuslikkus. Tekkiva huumushorisondi täpsem iseloom sõltub paiga ökoloogilistest tingimustest. 61. Leostumine. On mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel moodustunud veeslahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse mullakihtidesse. Leostumisele allunud mullakihi sügavust näitab mulla kihisemise ülemine piir. Vastandprotsessiks on küllastumine kaltsiumist. 62. Küllastumine. On lubiainete välja settimine mullaprofiili ulatuvast kapillaarselt tõusvast kaltsumkarbonaadi rikkast karedast mullaveest ja akumulleerumine mulla tahketele osadele, mille tulemusena moodustuvad lubiainete kogumid või terved horisondid. Põhimõtteliselt leostumise vastandprotsess. 63. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. Muldade klassifikatsiooni põhiline ülesanne on nende rühmitamine kindla süsteemi järgi. Et
Oma eesmärgilt võib siin eristada kahte liiki töid: · Tööd pinnavee äravoolu kiirendamiseks · mulla veemahutavuse suurendamiseks tehtavad tööd Mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste parandamine. Mulla füüsikalisi omadusi saab parandada teist liiki mulla(pinnase) pealeveoga, näiteks liivmullale savi ja savimullale liiva või turba lisamisega. Mulla keemilistest omadustest mõjutatakse peamiselt happesust lubiainete abil. Viimast tehakse mõnevõrra riigi toel ka Eestis praegugi. Aga maailmas tervikuna on sooldunud muldade puhul see üks peamisi tegevusi niisutuse ja kuivenduse kõrval. 20)Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel (Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis) Eestis algas maaparanduse tuntav areng 19. sajandi teisel poolel. Iseloomulikud perioodid: Mõisamaade parandamine (kuni 1917.a.) 1920...1940.a. kuivendustööd taludes, veeühingud 1945...1949.a. taastamistööd
4. Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkond pinnakate on karbonaatne, aluspõhi tugevasti karstunud. Osa järvi ajutise iseloomuga (täituvad veega vaid kevadisel suurvee perioodil). Erilist kala- ja puhkemajanduslikku tähtsust valdkonna järvedel ei ole 5. Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkond omanäolised ökosüsteemid 6. Madal-Eesti düsetroofsete järvede valdkond pinnakate on õhuke, järved asuvad sageli karbonaatsel aluspõhjal. Lubiainete ja humiinainete kuhjumine. Väikese puhke-ja kalamajandusliku väärtusega, sobivad veelinnukasvatuseks 7. Lääne-Eesti halotroofsete järvede valdkond pidevalt tekib uusi ja kaob vanu järvi Eesti jõed · 1755 jõge, oja või kraavi · Arvestades jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust võiks Eesti jõgede arvuks lugeda siiski 200 · Järvede nimed sealt kust jõgi läbi läheb, selle nime ta ka kannab
elementide sisaldust. Põhiliselt kasutatakse kasvupinnaste tootmisel neutralisaatoritena lubjakivide ja dolomiidi purustamisel saadavat peent fraktsiooni; lupjamiseks võib edasi töödelda ka karbonaatkivimite töötlemisel tekkivaid tootmisjääke. Niisamuti sobib neutraliseerimiseks tolmpõlevikivituhk, klinkritolm ja kriidijahu. Kõige kiiremat neutraliseerivat efekti annavad tolmpõlevivituhk ja klinkritolm. Allpool kirjeldatakse tähtsamate lubiainete omadusi. Lubjakivi- ja dolomiidijahud Lubjakivides on neutraliseerivaks ühendiks põhiliselt kaltsiumkarbonaat (CaCO3); dolomiidijahudes ka magneesiumkarbonaat (MgCO3). Lubjakivijahuks nimetatakse toodet, mille osakestest 98% läbib 2 x 2 mm avadega sõela ning 50% läbib 0,15 x 0,15 mm avadega sõela. Kasvupinnaste tootmisel kasutatava lubjakivijahu neutraliseerimisvõime peab olema vähemalt 30% kaltsiumiks (Ca) arvestatuna
Halotroofne (soolatoiteline) - rannajärv Hüpertroofne (rangelt võttes pole tüüp, vaid seisund) - ülirohketoiteline Atsidotroofne - paikneb mineraalmaal, kuid vee saab rabast ja seetõttu väga tumeda veega pehmeveeline Düstroofne - rabajärv, tumeda pehme veega Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) - pehme veega, orgaanilist ainet mõõdukalt Alkalitroofne (lubjatoiteline) - väga suure lubiainete sisaldusega heledaveeline Oligotroofne (vähetoiteline) - pehme ja heleda veega 18. Eesti siseveekogude seisundi dünaamika ja seda mõjutavad tegurid. 19. Fosfori- ja lämmastikuringe võrdlus. a. Erinevalt lämmastikust puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi
annaabi.ee 
