Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2 aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal.
arvu ja oleks kulukas. Tuumaelektrijaama ei vaja maavarasid ning toodab ka ilma maavaradeta suurt kogust energiat. ? Too välja tuumaenergia eelised ja puudused teiste energiavaradega võrreldes. Temast on võimalik saada suuremas koguses energiat kui teistest maavaradest. Puudus on tal see, et ta on ohtlik ja keskkonnale ta head ei tee. ? Kus asuvad Eestile lähimad tuumajaamad? Soomes Loviisas Fortumi tuumajaam ja Venemaal Sosnovõi Boris Leningradi aatomielektrijaam. ? Nimeta vähemalt 2 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Eesti, Läti 11. Nimeta suuremaid tuuleenergia tootjaid (vähemalt 3). Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia 12. Eestisse plaanitakse rajada nn.tuuleprk. Millised on sellega kaasnevad positiivsed tulemused, millised aga ohud? Tuulest saadud energiat saab kasutada majades ja suvilates. Oht on see, et
Samuti on väga suureks ohuks tuumajaamade plahvatusohtlikkus. Kuigi praeguseks kasutavad paljud tuumajaamad reaktoreid, mis on väga loodussõbralikud ja nende plahvatusoht on väga väike, on ka tuumajaamu, mis kasuatavad vanu tuumareaktoreid. Sellised tuumareaktorid on hirmuks nii riigile, kus see tuumajaam on, kui ka naaberrikidele, sest kui toimub plahvatus, siis saavad selle mõju tunda kõik naaberrigid. Eestile on praegu tõeliseks ohuks tuumareaktorid Loviisas Soomes, Ignalinas Leedus ja Sosnovõi Bor-is Venemaal. Tuumalaevadele on ka ohuks, et nad roostetavad aja jooksul läbi ja radioaktiivsed ained pääsevad välja, kahjustades elusloodust ja keskkonda. On ka olemas suur santaazioht. Mõni inimene võib tahlikult lõhata tuumalaevu ja tuumajaamu, et kätte maksta. See võib viia tuumasõjani, milles kasutatakse tuumarelvi. Nendega saab hävitada kergelt vastast, kuid samas hävitavad need ka süütute inimeste elusid.
Tuumaelektrijaam Prantsusmaal Cattenomis. Avariid · Tuumajaamades juhtuvate õnnetuste korral võivad radioaktiivsed gaasid ja tahke saaste pääseda keskkonda suurtes kogustes (Tsernobõl). · Tuumajäätmete ohutu ladestamine on kõigis TJ omavates maades lahendamata (SRÜ maades ja USA-s jäätmeid hooletult hoitud). · Tuumamaterjali sattumine valedesse kätesse. Soome kogemus · Suurima osatähtsusega energiaallikas, 25% elektrienergiast · Olkiluotos ja Loviisas asuvad 4 reaktorit koguvõimsusega 2 656 MW, käiku antud 1977-1982. · Madala ja keskmise kiirgustasemega jäätmete lõppladustus lahendatud · Valitsus ja parlament on andnud loa ehitada kõrge radioaktiivsusega jäätmete lõppladustuspaik, mis alustab tööd 2020 aastal · Tuumaenergiat nähakse peamise võimalusena piirata CO2 emissioone täitmaks Kyoto kliimakonventsiooni. · Arutelu all on kuuenda reaktori rajamine
ning anti riiklikule energiaettevõttele Lietuvos Energija õigused tegutseda uue tuumajaama projekti riikliku investorina (vastav seadus jõustus sama aasta 4.juulil). · Soome Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. 7 Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz)
Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Tuumaenergia Soomes Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz)
6.3. Riigi energiavarud Riik saab 28 % energiast tuumaelektrijaamast, 16 % hüdroelektrijaamadest, 13 % kiviõlist, 11 % maagaasist, 5 % turbast, 10 % puidu kütustest ja 17 % teistest energia allikatest. 6.4. Energiakasutus Soome rahva seas 2009 aastal moodustas imporditud energia 19 % kogu energiast. 80 % energiast kasutatakse majade kütmiseks. Inimese kohta kasutati Soomes 17,3 Mwh energiat. Saksamaal on see arv näiteks 7,5 Mwh. Tuumaelektrijaamad asuvad Lõuna-Soomes Loviisas, Ruotsinpyhtääs ja Olkiluotos. Kesk-Soomes asuvad Simo ja Pyhäjoki tuumaelektrijaamad. Soome energiasaadusi iseloomustab Sektordiagramm 1. Sektordiagramm 1. Kõige rohkem kasutatakse tuumaenergiat. 7. PÕLLUMAJANDUS 7.1. Põllumajanduse üldiseloomustus Põhjamaine kliima takistab Soomes põllumajanduse arengut. Mägine maastik, mis vaheldub soisete järveäärsetega muudab põllumajanduse arengu raskemaks. Maaelanikkond leiab tööd enamasti suure tuluga metsanduses
mistõttu välisõhu saastatuse taseme piirväärtuste ületamiste arv on suurenenud. Peente osakeste saastatuse tase on põhiliseks probleemiks linnaõhus. (e) radioaktiivne saastatus · Keskkonna radioaktiivsuse tõusu Eestis võib põhjustada radioaktiivse saaste kandumine meie territooriumile üle riigipiiri. See võib juhtuda, kui toimub reaktoriavarii meile lähimates tuumajõujaamades Sosnovõi Boris, Loviisas või Ignalinas. Keskkonna radioaktiivne saastumine Eestis asuvate kiirgustegevusega seotud objektide poolt on äärmiselt vähetõenäoline. Probleem hetkel tõsine väljast tulla võiva saastuse osas. Olukord võib muutuda vastavalt praegu toimuvate protsesside arengutele (kuidas lahendab Eesti energiaprobleemi). (f) autotranspordi heitgaaside hulga kiire kasv · Aastatel 19902003 vähenesid lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused 42,8% võrra
annaabi.ee 
