• Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d. • Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel. Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud • 2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem. • Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkaubavedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,3 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Kui 2015. aastal vähenes transiitkaubavedu raudteel
Sadamas on loodud Töökeskkonna nõukogu, töötajate poolt on valitud töökeskkonnavolinikud. Regulaarselt viiakse läbi ohutusealaseid kontrolle, korraldatakse riskianalüüside koostamist, jälgitakse ohutust töökohtadel, viiakse läbi töötajate tervisekontrolle ja esmaabiandjate koolitusi. Sadam teeb tihedat koostööd Tööinspektsiooni regionaalsete üksustega. Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%. Välismaale veeti sadamate kaudu 8,2 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui 2010. aastal. Välismaalt saabus 5,5 miljonit tonni kaupa, mida oli veidi vähem kui aasta eest. Transiitkaupa lastiti ja lossiti 34,6 miljoni tonni ulatuses, mis on 4% enam kui 2010. aastal. Transiitkauba
on kohati nii madal, et takistatud on ka 1 m süvisega aluste läbipääs. Kuigi paarisaja meetri pikkune madal kanal on avatud NW suunas, on sisebassein siiski suhteliselt hästi kaitstud avamere mõju eest. Alused seisavad kai ääres poordiga. Sadamat kasutavad enamasti kalurid, kuna sadam asub üsna kalarikkas kohas. Sealt on umbes tunni pikkune sõit Näkimadalatele, kust saab isegi suvel korraliku lestasaagi. 2014 aasta andmeta järgi lossiti Kõrgessaare sadamas 21,2 tonni kala. Kui sadamal oleks korraliku sügavuse ja tähistusega sissesõidu kanal, siis oleks arvatavasti lossitud kala kogused veelgi suuremad. Praegu lihtsalt ei saa suurema süvisega alused sadamale ligi. Suurematele alustele mõeldud kai on põhja tuultele avatud, see teeb aluste hoidmise seal ebamugavaks. Teiseks sadama puuduseks on korraliku slipi olemasolu. Kuna slipi äärde ei ole kaid ehitatud, siis ei saa suuremad alused sellist slippi kasutada
lähistele.Krusenstern asus saarega tutvuma. Samal ajal jõusid Pashi saare juurest siia ka ,,Neeva".Nukagivalt purjetati koos Havai saarestiku poole. Sealt alates läksid nende teed lahku: ,,Neeva" pidi purjetama Alaskale, aga ,,Nadezda" - Kamtsatkale. lk.15 13.juunil ,,Nadezdalt" märgati mägesid Kamtsatka kallastel.Meremehed rõõmustasid: siin oli vene territoorium, siin kõneldi vene keelt.Petropavlovskis elas umbes 160 inimest, nendest ainult 25 olid naised.Kaks nädalat lossiti maha Vene-Ameerika kompanii poolt saadetud kaupu. 30.augustil 1804.a. lahkus ,,Nadezda" Petropavlovskist ja võttis suuna Jaapani kallaste poole. JAAPAN 28.septembril nägid rändurid lõpuks Kysy saart, kus asus Nagasaki sadam. Peab märkima, et portugaallased, hispaanlased, hollandlased tahtsid juba ammu muuta Jaapan neilekuuluvaks. Siis jaapanlased otsustasid keelata välismaalaste sisenemise oma riiki.1638.a
transiitvedudele osaks saanud tagasilöögid ja ka maailmakaubanduse mahu üldine langus, siis 2009. aasta tõi pöörde paremuse poole. 2009. aasta I kvartalis vähenes kaubavedu Eesti sadamate kaudu 5%. Pärast seda hakkas aga kaubamaht taas kasvama. II kvartalis oli kasv võrreldes varasema aasta sama kvartaliga 11%, III kvartalis 9% ja IV kvartalis 12%. Kokkuvõttes suurenes 2009. aastal kaubavedu Eesti sadamate kaudu 6%, ulatudes 38,5 miljoni tonnini. Eesti sadamates lastiti 5% ja lossiti 10% enam kaupa kui aasta varem. Seega oleme jõudnud tagasi kriisieelse 2000. aasta tasemele. Merendusvaldkonna asjatundjate arvates jätkub edaspidigi kaubaveo mahu kasv Eesti sadamates, kuid mitte enam sellisel tasemel nagu see oli 2006. aastal, kui kaubaveo maht oli ligi 50 miljonit tonni. Balti sadamate eripära: ülekaalus on lastitud kaup Sadamates toimub kauba lastimine (kaup laetakse laevale peale) ja lossimine (kaup laetakse laevalt maha)
tursakvoodi vastu. 3.3. Sadamad Eesti Läänemere traalpüügi laevad lossisid 2012. aastal Eestis kala 17-sse lossimiskohta. Koguseliselt toodi kõige rohkem kala toodi maale Dirhamis, Veeres, Miidurannas, Westmeri , Virtsus, Meeruse, Lehtma ja Mõntu sadamas, kokku üle 37 tuhande tonni. See moodustab koguseliselt 86 % kogu traalpüügi lossimistest. Lisaks Eesti lipu all sõitvatele laevadele lossivad meie sadamates ka teiste liikmesriikide alused. 2012. aastal lossiti nende kalalaevade poolt üle 9,2 tuhande tonni kala, mis moodustab Eesti sadamates lossitud traalpüügist 17,8%. 2010. aastal oli vastav näitaja 10,4%. Kuivõrd Eesti traalpüügisektoril on olemas väljakujunenud tarneahel alates kala püügist kuni töötlemiseni, siis on potentsiaal teiste riikide kalalaevade kala vastuvõtuks suuremas mahus olemas. Traalpüüki teenindavate kalasadamate tehniline korrasolek ja tingimused on erinevad.
annaabi.ee 
