Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lossihoovi" - 7 õppematerjali

Küüditamise mälestused
2
docx

Küüditamise mälestused

vanavanaema ema suri ära ning ta isa viidi Venemaale ja ta jäi siia tädi juurde. Siis oli hirmus sõda, sakslased tulid, siis ta ja teised varjasid endid metsades, heinakuuris ja kaarikutes. Kui lennukid tulid, lasti pomme, kahuritest kuule, tulistati ning terve linn oli neid täis. Üks tuli, teine läks. Siis hakkas saksa vägede poolt uuesti inimeste ära vedamine ja jälle küüditamine, paljud viidi arkulaagrisse ja kommnoored, kes olid veneajal need ja kõik, sakslased viisid jälle lossihoovi ja siis igalt poolt neid inimesi, kommnoori ja kommuniste veeti ja piinati ning tapeti seal Kuressaare lossihoovis. Ning osa, keda viidi arkulaagrisse , seal põletati neid ning just sakslased põletasid neid inimesi. Kogemata kombel tema naabripere sai tagasi tulla, sest et veneväed tulid peale ja nad ei jõudnud enam, nad olid rääkinud, mis poole Egiptuse jala oli tehtud. Sakslased tulid 1942. aastal suure sõjaga, siis oli natuke rahulikum, hakkasid jälle

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Kontserdipäevik-
4
docx

Kontserdipäevik .

lauluga ,,Tuulevaiksel ööl." Kui laul hakkas lõppema, karjus rahvas ,,Korrata! Korrata!" Nii saatsidki nad rahva muusika saatel ära. Minu kindel lemmiklaul oli ,,Tuulevaiksel ööl." Seda olin ma enne ka kuulnud, ning juba siis meeldis. Kontserdil tulid selle laulu ajal külmavärinad peale. See kontsert oli minu jaoks kindlasti kohe parim kontsert, kus ma käinud olen, see ei olnud ülepingutatud ja laulud olid tuntud- ning just see meeldis rahvale. Kui kohale jõudsin lossihoovi, olin ma väga väga imestunud, kuna seal oli tõesti väga-väga palju rahvast. Ma ei ole enne seal nii palju rahvast näinudki. Ma ei käinud seal kontserdipäeviku pärast, siis mul ei olnud see meeleski, kuid kogemus oli väga hea. Sõpru nägin seal samuti päris tihedalt, väga paljud olid kuulama tulnud. Nüüd, kus kontserdist on päris kaua mõõdas, otsustasin kontserdi päeviku jaoks sõprade arvamusi küsida. Enamustele sõpradele meeldis kontsert väga, kuid on ka inimesi, kelle

Muusika → Muusika
19 allalaadimist
Kontserdisündmused Läänemaal 2008
11
doc

Kontserdisündmused Läänemaal 2008

Norrast, Rootsist, Soomest ja mujalt. 8 American Beauty Car Show Reede 11.07 18.00 Avatakse väravad 19.00 Ürituse avamine 20.00 Me, Myself and I 22.00 Peeer Günt 00.00 Naiste cruising Laupäev 12.07 12.00 Avatakse väravad 14.00 Autode tutvustamine 16.00 Singer Vinger 18.00 Kosmikud 19.00 Loosimised ja autasustamised 20.00 Super Human 22.00 Hanoi Rocks-Lossihoovi väike lava 17.00 Agent M 21.00 Taak Üritust kommenteerisid Margus Pilt ja Lauri Tõnspoeg See üritus oli tasemel tänu kuulsatele ansamblinimedele.Need nimed ei öelnud muidugi minule esimesel silmapilgul midagi erilist, aga muusikahuvilisele tähendavad need midagi head. Eriti meelitasid rahvast ligi vanad rokkarid Peeer Günt ja Hanoi Rocks. Peer Günt on Soome hard rock bänd, mis alustas tegutsemist 1976. aastal. Bänd sai kuulsaks

Muusika → Muusika
10 allalaadimist
Põltsamaa loss
3
doc

Põltsamaa loss

Aleksei Bobrinski ehitas Põltsamaa lossi torni observatooriumi ja uuendas 9 siinelatud aasta jooksul lossi sisustust. Tema abikaasa oli Tallinna komandandi Ungern-Sternbergi tütar ning nende tütrest sai siinne lossiproua vürstinna Maria Gagarina. Vürst Nikolai Gagarini ning Maria pärijailt riigistati Põltsamaa loss ja mõis 1920. a. Eesti Vabariigile. 1905. aasta revolutsioonisündmused jõudsid ka Põltsamaale. Kõik 16-60 aasta vanused mehed käsutati lossihoovi, kus pidi tutvustatama keisri uut manifesti. Kui rahvast oli hulgaliselt kohale tulnud, suleti lossiväravad, toodi välja peksupingid ja vitsakimbud. Üheksa meest viidi Viljandisse mahalaskmisele ja kohalike mõisnike suunamisel anti peksukaristust paljudele piirkonna meestele. I Maailmasõja puhkedes paigutati lossi sõjavägi. Kuni mõisa ülevõtmiseni enamlaste poolt 1917. a. detsembris olnud loss üsna korras. Saksa okupatsiooni ajaks 1918. aastal oli loss "kirjeldamatu

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
KURESSAARE PIISKOPLINNUS
27
docx

KURESSAARE PIISKOPLINNUS

18 Alates aastast 2010 on Saaremaa Muuseum korraldanud Kuressaare lossi päeva. Neil päevil saab tunda Eesti ühe kaunima linnuse hoovis ja müüride vahel aegade tagust õhustikku ja melu ning nautida eri ajastute muusikat, tantsu, teatrit, lahinguid, võitluseid ning kaupmeeste ja käsitöömeistrite laata ja aegade taguste retseptide järgi toite. Lisaks seatakse lossihoovi üles ajalooküla, kus oma telklaagrites teevad erinevad ajalooklubid ja ansamblid keskaja teemalisi õpitubasid, alates keskaja moest, lõpetades nahaparkimise ja söögitegemisega. Avatud on ka kaupmeeste ja käsitöömeistrite laat, keskaja tegevuste hoov ja käsitöökeldrid. Kindlasti on kavas lossipäevade oodatumad sündmused, suursugune Arensburgi rüütlite turniir ning ka suur Põhjasõja lahing (Algavad Kuressaare lossi päevad, 2016).

Ühiskond → Ühiskond
13 allalaadimist
Eesti taasiseseisvumine-Loominguliste liitude ühispleenum-Interrinne-Gorbatšov jne
7
doc

Eesti taasiseseisvumine: Loominguliste liitude ühispleenum, Interrinne, Gorbatšov jne

(8. mail 1990 oli ENSV Ülemnõukogu tunnistanud seadusega ,,Eesti sümboolikast" kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariik ja taaskehtestanud nimetuse Eesti Vabariik, samuti lõpetati Eesti NSV lipu, vapi ja hümni kasutamine ­ Interrinne protestis selle seaduse vastu). Ülemnõukogu hoone värav oli lukus, kuid hiljem avas selle keegi lossis viibinud intrite toetaja. Lossi platsil olnud veoauto sõitis lossihoovi ja Mihhail Lõssenko püüdis innustada käratsevaid internatse lossi esimesele korrusele tungima. Lossi kaitsmist juhtisid siseminister Olev Laanjärv ja Rahvarinde turvateenistuse juht Andrus Öövel, hoonet turvasid Nõmme Miilitsakooli kursandid ilma arvestatavate relvadeta. Miilitsad, kes olid varjunud Nevski katedraali taha, keeldusid Vladimir Lebedevi õhutusel ründajaid takistamast ja ei soostunud lossi kaitsma.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

maade serval, nagu juba öeldud, Tambeti talu seisis. Tolleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ning osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Kuna Tambet ise lossi läks, jäi Jaanus üksipäini hoovi hobuste juurde. Ta istus lauahunniku otsa, pani käed rinnale risti ja jäi uudishimulikult ringi vaatama. Madal paistis temale linna vallide kõrval müür olevat, mis lossihoovi piiras ja mille peal hall vahitorn nagu vanaeit parsil kükitas. Hoovi keskel sirutas peahoone ise hulga nurki, otsi, korstnaid ja tornikesi nagu ähvardavaid kivisõrmi sinise taeva 15 poole. Kitsaste kõrgete akende taga sõelusid inimesed tegevalt sinna-tänna. Hoovis lomberdasid laisalt punaste nägude ja siniste ninadega sõjasulased ja tegid tüdrukutega, kes kaevust vett vinnasid, lihtlabast nalja, mis meelitatud tütarlapsi ühtepuhku pihu sisse itsitama pani

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun