rõhutab kontrastiks selle kaduvust. Francisco De Quevedo saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Tema mitmekesine looming näitab kaasaelamist sotsiaalsetele probleemidele ja muret kodumaa saatuse pärast. Quevedo tusameelsetes sonettides varitseb inimest lakkamatult surm. Pedro Calderon Suurim hispaania barokidramaturg P. Calderón (Calderón de la Barca, 16001684), kes on sageli leidnud kõrvutamist Sha kes peare'iga, rõhutab oma peateoses, fi losoofi lis-religioosses draamas ,,Elu on unenägu", et inimene peab alati toimima headuse ja õigluse Jumala nimel. Kasutades rohkesti sümboleid, vastandab Calderón võimu armastusele. Ta usub, et tõelise vabaduse saavutab inimene üksnes iseendas ja Jumalas. Klassitsism Klassitsismi tunnused : Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII
Kokkuvõte klassitsismist Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent
Treeningute alustamine ja lõpetamine Treeningute alustamine ja lõpetamine toimuvad sama vormi kohaselt. Nii alguses kui lõpus rivistutakse põlvitusistesse õpetaja ette ning selles asendis kummardatakse kaks korda: kõigepealt saali keskme (shomeni) poole ja siis ühiselt kõikidele trennikaaslastele (otagaini). Ühiselt dojo keskme poole kummardudes osutatakse austust kõigele sellele, mida antud ala esindab: selle juurtele, kommetele, fi losoofi ale. Kaaslastele (otagaini) trenni alguses kummardudes lausutakse valjusti ONEGAI SHIMASU. Selle kummardusega pööratakse tähelepanu nii saalis viibivatele kaaslastele kui ka õpetajale. Valjusti lausutud "onegai shimasu" on enamat kui formaalsus. Otsetõlkes tähendab see "soovin midagi paluda". Seda öeldes väljendatakse kõigepealt oma soovi harjutada kogu südamest ning näidatakse oma soovi treeningu kestel midagi õppida. Ka õpetaja kordab lauset, paludes sellega õpilasi usinasti
Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Klassitsismi kui kunstisuuna fi losoofi line alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase René Descartes'i kuulsas tõdemuses Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud filosoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust
muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Klassitsismi kui kunstisuuna fi losoofi line alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase René Descartes'i kuulsas tõdemuses Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud filosoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust