Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti. Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja talule suure linna nimi. Ettevõtja "Lorupi"-periood Uue tõusu alguseks võibki pidada 1924. aastat, mil osaühisus rentis vabriku noorele ja ettevõtlikule Johannes Lorupile, keda võib pidada moodsa klaasitööstuse rajajaks Eestis. Lorup sündis 11.11 1901. aastal Viljandimaal, Vana-Tänassilma vallas Oiul. Tema isa Jaan Lorup oli edasipüüdlik talumees, kes tegeles metsamüügiga. Perekond toetas Johannese õpinguid, mis peale Viljandi Maakonnagümnaasiumi jätkusid viiel semestril Danzigi
Saito "Die Frau im alten Japan", 1993 Urve Varik- päevik ,,Perekond", külalisraamat ,,Kündja" Mis on esindatud klaasikogus? V: Klaasikogus on esindatud lauanõude komplekte, joogiklaase, vaase, taldrikud jne. Ingi Vager lauanõude komplekt ja joogiklaasid ,,Rita", Pilvi Ojamaa-joogiklaaside komplekt ,,Leelo", Elve Tauts- vaasid ,,La", Helga Kõrge- kausike sinise nupuga, Ingi Vaher-kann. Milline klaasivabrik tegutses Eestis 1934-1940? Eestis tegutses Lorupi klaasivabrik. Kes on Kai Koppel? Kai Koppel on klaasikunstnik. Tutvu mööbli väljapanekuga. Kuidas seda iseloomustaksid? V: Mööbel oli meeletult erinev, oli vanemat mööblit, oli ka tänapäevast. Mööbel oli peamiselt puidust. Toolid olid väga erinevad-pehmed, seljatoega kui ka ilma, mustritega, kujunditega, värvilised. Tooksin välja nagi ,,Uluk", jalgrattasarnane nagi, väga väga omapärane. Mööblitest olid veel lauad, kapid, kohvrid.
SISSEJUHATUS Klaas on osa meie keskkonnast. Klaas kui vanim tehismaterjal leiutati V- IV aastatuhandel Egiptuses ja Mesopotaamias. Iidseimad klaasesemed olid helmed, amuletid ja muud ehted. Eestis tunti tehisklaasi I aastatuhandel mujalt toodud ehteina. Varaseim klaasikoda oli 17.saj. Hiiumaal, kus peale tahvelklaasi ja laboratooriuminõude toodeti ka kunstilise kujundusega lauanõusid (kanne, peekreid) ning maaliti vitraaže. Kõrgetasemelised olid J. Lorupi klaasitehase lihvitud, graveeritud ja maalitud klaas- ning kristalltooted. Esineb nii värvitut kui värvilist klaasi, matti ja läbipaistvat klaasi. Klaas on vastupidav, õhuline, valgust läbilaskev, omapärane oma kuju ja vormi poolest. Kuna klaas on väga mitmekülgne ja huvitav materjal, siis annab see erinevat inspiratsiooni disaineritele , kuidas klaasi kasutada. Praegusel ajal räägitakse palju klaasi taaskasutusest. Siit tulenevadki ideed ja mõtted, kuidas klaasi taas kasutada
Hoolekandekomisjon nõustus Vene-Balti tehase rentimisega ja 22.06.1921 anti tehas kolmeks aastaks rendile Londonis asuvale Inglise-Balti laevaehituse ja masinatööstuse kompaniile. Raskuste tõttu tellimuste täitmisel sattus ettevõte võlgadesse ja Anglo- Baltic Company loobus rendilepingust (Karma, 1971). Tehase territooriumil tegutsesid läbi aegade mitmed suurfirmadest rentnikud. Suurimateks tööstusettevõteteks, mis tegutsesid endistes tootmishoonetes, olid Johannes Lorupi klaasivabrik (Tarbeklaasi eelkäija) ja kummitööstus Põhjala. Kuigi Bekkeri tehase sadam leiab tänapäeval veel kasutamist, ei ole Tallinna kunagine suuruselt teine laevatehas enam laevu ehitanud. Tehnikamaailm.(web site) (http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/) 26.02.2009 Pole halba ilma heata, sest võime julgelt väita, et tsaaririigi sõjalaevaehitusbuum oli ka sündivale Eesti Vabariigile igati kasulik. Esiteks sai noor vabariik pärast
Seni olid klaasi valmistanud peamiselt sakslastest meistrid, nende lahkumine tekitas vajaduse eesti rahvusest koolitatud oskustööliste järele. Siinsetes klaasivabrikutes algas meistrite väljaõpe 1925. aastal. Olulisim roll Eesti klaasitootmise ajaloos oli Johannes Lorupil ja tema loodud klaasivabrikul. See oli esimene moodne klaasi tootmise ettevõte Eestis, kus tegeldi tootmise moderniseerimise ja toodangu sihipärase arendamisega. Esimesena eestis hakati Lorupi vabrikus valmistama poolkristalli ja kristalli, anti välja tootekatalooge ja hinnakirju. Märkimisväärne osa toodangust turustati välismaal. 4 Klaasitööstuse tooraine, paiknemine ja tööliskond Olulisimaks komponendiks klaasi toomisel on eriline klaasiliiv, mis moodustab klaasisegust umbes 60 protsenti. Eestis leiduvatest liivadest on klaasitootmiseks sobivamad Põhja-Eestis Aserist Kundani ulatuvad valged räniliivad ja Lõuna-Eestis
tulekindel keraamika: samott, diinas, magnesiit, kromiit jt. Kristall: Asendades CaO toorsegus PbO-ga, saadakse erikeraamika (happekindel, laboratoorne, meditsiiniline raske (tihedus 8,0) ja suure murdumisnäitajaga (2,2) jne.) kristallklaas. Eestis toodeti kristalli ainult enne sõda On vaja kolme põhilist toorainet: savi, liiv, põldpagu. Lorupi klaasitehases (hilisem Tarbeklaas). Saab SAVID on enam-vähem puhtad hüdreeritud kasutada ka optilise klaasina. alumosilikaadid, mis on tekkinud kaljumineraalidest, kus Boorsilikaatklaas: sisaldab 10-20% B 2O3, 80-87% SiO2 põldpagu oli põhiline komponent: ja 10% Na2O. Sel klaasil on väga väike
annaabi.ee 
