Bacon'i hobisid Tähtsaimad saavutusi Tema olulisust ja palju muud põnevat Elulugu Francis Bacon sündis 22. jaanuaril 1561 Londonis York House'is. Bacon oli pärit mõjuvõimsast sir Nicolas Baconi perekonnast. 1573. aastal asus Bacon õppima Cambridge'i Trinity kolledzisse. Kuueteistkümne aastasena arvati ta Prantsuse Inglise saatkonda. Elulugu 1597. aastal ilmusid tööd, mis tõid Baconile kirjandusliku kuulsuse. Kuningas James I ajal määrati Bacon lordkantsleriks ja omistati parunitiitel. 1620. aastast pühendus Bacon jäägitult üksnes loomingule. Bacon suri 9. aprillil 1626. aastal. Filosoofia ja Tema hobid Baconi üheks hobiks oli antiik. Baconi arvates on filosoofia aine sisuks kolmus - jumal, loodus ja inimene. Bacon jaotas filosoofia tegelikuks teoloogiaks, loodusfilosoofiaks ja õpetuseks inimesest. Loodus, inimene, ajalugu, poliitika, ühiskond ja psühholoogia pakkusid Baconile palju huvi.
tahtmatult usureformatsiooni · Erasmus Rotterdamist- kirjutas filosoofilisi satiire, traktaate, pamfette jne. "Kõnekäänud" , "Narruse kiitus" . Ta oli üks Euroopa harituimaid mehi, suur humanist, ristiusk oli humanistlik eetika. · Niccolo Machiavelli- "Valitseja" traktaat ajaloolane, kõrged poliitilised ametid, riiki tuleb juhtida kõige hinnaga · Thomas More "Utoopia" reisiromaan. mees õppis kirjandust, parlamendiliige, sai lordkantsleriks, kuulutas iseend Inglise kiriku juhiks, hukati , pani aluse anglikaani kirikule. 9. inglise renessanssi teatri aluseks on antiikdraama, esialgu suured sissesõiduhoovid, mille õuel oli lava, publik rõduddel ja seinte ääres, lavakonstruktsioon keerukas, dekoratsioone vähe, palju lava efekte. Hiilgeaeg Elizabeth I ajal. Marlowe blankvärss(proosaline värss) , linna teatrid- avalikud ja erateatrid, esimene avalik Burbagei The Theatre. Etendused ilma
Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli protestantismi väljauurimine ja teisitimõtlejate hävitamine II oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus. Vastureformatsiooni ees oli Jesuiitide ordu. 7. Nimed Johann Gutenberg uue trüki leiutaja Nicollo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Thomas More inglise humanist. Oli hariduselt jurist, ta sai parlamendi liikmeks ja lõpuks ka kuningas Henry XIII lordkantsleriks. Mikolaj Kopernik - oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist. Johannes Kepler - oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Galileo Galilei - oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees.
George oli Charlesi kehaline, hingeline ja vaimne eeskuju. Õukonda kolis sisse George ema, Mary Beaumont, keda ta jumaldas. Kaasas oli tal suur hulk perekonda ja sugulasi. Nad külvati üle heade abielude, varanduse, ametitega ja neid hakati kutsuma teiseks kuninglikuks perekonnaks. Jamesile ta aga ei meeldinud, kuid seda James muidugi Georgele ei öelnud. Georgele tekib uus sõber, oma aja suurim filosoof, Francis Bacon. George tõstab ta ülempitsatihoidjaks ja lõpuks lordkantsleriks. Bacon andis riigivalitsemises head nõu ning juhtkonda tekkis Lionel Cranfield, kellel oli majandusasjade peale nutti ning kes tekitas paari aastaga puudujäägist ülejäägi. Bacon oli uhke, et ta pärandab järgmistele põlvkondadele nii suurepärase eeskuju. Mary Beaumont leidis Georgele uue naise, Lady Katherine, ning nende esimene laps Mary meeldis Jamesile väga. 1618 vallandus sõda terves Euroopas, jagades selle kaheks. Ühel pool Hispaania, Austria,
Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe. Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed" (15971625). Teine tähtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605). Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" (1627, eesti keeles 2004)
· Vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine, kristlus ühendab tema meelest tarkuse ja headuse ideaali. Militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. Tark kristlik kuningas peaks toetama rahu ja tegutseb rahva hüvanguks. · Mõjutas kogu järgnevay Euroopa humanismi vaimukaaslasteks Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. Thomas More · Erasmuse sõber, sündis Londonis. Parlamendiliige, jurist, Henry VIII ajal lordkantsleriks sai lausa. Seotus poliitikaga sai talle aga saatuslikuks (ei kiitnud kuninga ideed Rooma paavstile mitte alluda heaks). More jäi niisiis oma peast ilma peale teda sama saatus veel kahele kuninga naisele kuuest. · ,,Utoopia" ladinakeelne, 1516. aastal ilmunud; Tema võttis selle mõiste ,,utoopia" kasutusele. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Autor kohtub Antverpenis Amerigo Vespicciga kaasas käinud maailmaränduri Raphael Hythlodayga ja siis
kui teolooge. · Ta oli oma teostes üsna kriitiline vaimulike ja kiriku, seal hulgas ka paavstide pahede vastu. Siiski ei eitanud ta katoliku kiriku tarvilikkust. · Erasmuse ideed sillutasid teed usupuhastusele, kuid algava reformatsiooniga ta kaasa ei läinud. Thomas More inglise humanist. · Oli hariduselt jurist, sai Inglismaal parlamendi liikmeks ja lõpuks ka Henry VIII lordkantsleriks ehk sisuliselt peaministriks. 40 · Tema tuntuim töö ,,Utoopia" oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast, milles teda kahtlemata mõjutas Platoni visandatud ideaalriik. Utoopia esimeses osas kritiseeris More toonase Inglismaa ühiskonnakorraldust. Teises osas on juttu kaugest Utoopia saarest, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna