Mõisaproua läks viie aasta eest Pariisi, et murede eest põgeneda. Eelkõige oli muredeks tema poeg, kes jõkke uppus ja abikaasa kaotus. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiaed, mis on ilusaim vaatamisväärsus ümbruskonnas, maha raiuda ja see maaala suvitajatele välja rentida. Rentnikelt saaks piisavalt raha mõisa võlgadest päästmiseks. Sellega pole Ranevskaja ega ta vend nõus, kuid nad ei saa ka aru, et vastasel juhul jäävad nad oma mõisast ilma. Nad mõlemad on tohutult kiindunud kirsiaeda. Gajevil on plaane kuidas mõisa päästa Näiteks laenata raha rikkalt vanatädilt, kuid Gajev ei mõista tegelikult probleemi suurust ja tema
Kuna tal raha ei olnud tuli mõis oksjonile panna. Lopahhin tahtis mõisa ära osta, siis lammutada ja kirsiaia maha raiuda, et see maa-ala suvitajatele välja rentida. Kõik olid selle vastu kuid üritus rikalt vanatädilt ja kõrgklassilt laenu võtta ebaõnnestusid. 3. Vähe tegelasi: peategelasteks võiks nimetada ainult Ranevskaja, Gajev ning Lopahhin. Üllatuslik lõpp: pärast väikest lootust saada abi kõrgklassilt või rikkalt vanatädilt, ostetakse mõis ikkagi ära Lopahhini poolt. Novell ,,Suudlus" 1. Lugu räägib ohvitserist nimega Rjabovits, kes ei olnud oma eluga rahul kuni ühe õhtuni, mil koges oma elu esimest suudlust. Peategelasteks on Rjabovits ise ja salapärane naine. 2. Rjabovits oli võtnud osa seiklusest(peost), mille käigus toimusid ootamatud sündmused ning ühel hetkel leidis ta end tundmatu naisega, ta koges oma esimest suudlust ja armus. See andis ta elule hoogu, ta tundis jälle rõõmu
Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle Plamiste-Ranevskaja osas, Mait Malmsten-Lopahhini osas, Jan Uuspõld-Jepihhodovi osas ja Harriet Toompere-Sarlotta Ivanova osas ja ka plaju teisi häid näitlejaid. Merle Palmiste on osatäitjana veidi tormakas, edvistav ja pealiskaudne, kuid temas on siiski tunda seda daami, kes Ranevskaja olema peaks. Ta kandis peeneidkleite ja nägi välja nagu daam välja peab nägema. Lopahhinit mängiv Mait Malmsten on juba ise härrasmehelik ja väljapeetud inimene, ning temal oli seda osa võib olla lihtsamgi mängida. Teksapükse ja
ollakse tädile ikka võlgu. Kuna nad ei olnud keegi valmis seal vaeva nägema ja mõtlema reaalset lahendust välja, jäid nad oma mõisast ilma. Lopahhin tegi mõtlemise nende eest ning see tõi talle kasu. Olles ise kunagi vaesust tundnud ning pere rahaasjad enda kanda võtnud, on Tšehhov minu arvates nagu Lopahhin. Vaesuse sunnil hakkas ta otsima mooduseid, kuidas pere toita, ning kuna ta oli tark mees, kirjutas ta ajakirjadele artikleid ja naljajutte. Lopahhini vanemad olid selles samas mõisas, mille ta endale ostis, pärisorjad ning Lopahhin leidis samuti mooduseid, kuidas sõltumata vanemate saatusest edukaks saada. Tänapäevases ühiskonnas on samamoodi võimalik hoolimata vanemate edukusest või postitsioonist ühiskonnas saada kasvõi riigi presidendiks. Tuleb lihtsalt ise aktiivne olla, vaeva näha ning õppida. Näiteks maailma rikkaima mehe Bill Gates'i isa oli farmer. Kes
nii kaugele, et enam oma jõududega hakkama ei saadud ning Kirsiaed tuli maha müüa. Paralleelid · Armastusega seotud probleemid. Teoses hargnes mitu erinevat · Arvamus, et ,,vanasti oli taevas sinisem ja rohi rohelisem". armulugu, millel kõigil olid erinevad probleemid ja erinev Ranevskaja idealiseeris Kirsiaeda ja enda lapsepõlve ning saatus. Traagilisim neist oli vast Lopahhini ja Varja lugu, kus uskus, et oli minevikus kõige õnnelikum. Samasugune kumbki ei suutnud enda tõmmet teise vastu tunnistada. mõtteviis on suuresti levinud ka tänapäeval leitakse, et NSVL ajal oli elu ilusam ja küsitakse endalt tihti, ,,kas me sellist Eestit · Ranevskaja ja tema mehe vahelised suhted. Ranevskaja mees tahtsime". oli joodik Pariisis
Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiaed, mis on ilusaim vaatamisväärsus ümbruskonnas, maha raiuda ja see maaala suvitajatele välja rentida. Rentnikelt saaks piisavalt raha mõisa võlgadest päästmiseks. Sellega pole Ranevskaja ega ta vend nõus, kuid nad ei saa ka aru, et vastasel juhul jäävad nad oma mõisast ilma. Nad mõlemad on tohutult kiindunud kirsiaeda
Kaupmees Lopahhin soovitab Ranevskajal kirsiaed kruntideks teha ja suvitajatele välja üürida, ent Ranevskaja ei taha sellest kuuldagi. Oksjonipäeval korraldavad Ranevskajad mõisas peo, kuni ootavad teateid oksjoni tulemuste kohta. Mõisa ostis seesama kaupmees Lopahhin, kes teebki teoks oma idee kirsiaed suvilateks jagada ning Ranevskajad lahkuvad jälle Euroopasse. Kogu elu truu teener olnud Firss unustatakse majja. Ranevskajale teeb asja eriti raskeks fakt, et Lopahhini esivanemad olid olnud samas mõisas pärisorjad. Probleemid: 1. Kui kinni võib mälestustes olla? 2. Kas asjad ja inimesed, millesse kiindunud oled, jäävad sinu omaks lõpuni? 3. Kas mälestused on piisavalt tugevad, et raskustest üle olla? 4. Kas mälestusi tuleb elus hoida või lasta neil elus püsida? 5. Kas on võimalik petta iseend? ,,Kirsiaed"-komöödia. Tsehhovi viimane lõpetatud näidend räägib vene intelligentidest, kes
arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle
arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle
annaabi.ee 
