makstavad toetused. Rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, kadus tööpuudus. Kultuurielu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja hakati hoolitsema selle arengu eest. Selle arengut toetati riigieelarvest. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, mis tegeles kultuuri finantseerimisega. Tänu Kultuurkapitalilt saadud rahade eest, said paljud asutused alguse: nt. Eesti Rahva Muuseum. Peale selle jagati preemiaid ja auhindu loovisiksustele(nt kirjanikele). Kultuuriisikud said töötada vabalt ja kontrollimatult, sest keegi ei survestanud neid piiridega. Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Venelased ja sakslased kasutasid ametiasutustes oma emakeelt. Alustati näitegruppide ja laulukooride tegevust. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus vastu 1925.aastal. Eesti talurahvakultuurist kasvas välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kasvas loomeinimeste tegevus, mida soodustasid
veidrusi. Nõuti loometöö aruandeid ja tööplaane, taheti ideoloogilisi teoseid, mis kajastaks looduse ümberkujundamist, ülistaks rahuvõitlust ja kommunismi. Alanud kultuuripärandi ümberhindamise tuhinas nõuti, et luuletaja võtaks kriitilise luubi alla oma kodanliku Eesti aegse loomingu, andes sellele marksistlik-leninistliku hinnangu. Loomulikult jäi oodatud pihtimus kirjutamata. Eesti kultuuripärandi lammutamine ja kallaletungid loovisiksustele jõudsid Betti Alverini. 5. mail 1950 teatas Kirjanike Liidu juhatuse sekretär Magnus Mälk, et Alveri tegevus on vastuolus sotsialistliku ülesehitusega ja Kirjanike Liidu ülesannetega ning ta kustutatakse selle nimekirjast. Õnneks oli Alveril kõrval inimene, keda ta võis usaldada, toetav ja hoolitsev kaaslane Mart Lepik, kes töötas Kirjandusmuuseumis. 1951. aastal hakkas Alver lepinguga töötama samuti kirjandusmuuseumis, ta tõlkis Kreutzwaldi saksakeelset kirjavahetust. Töö oli
1925. aastal loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasustustest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali vahel. Kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Andekamatele teadlastele anti abirahasid, võimalus end välismaal täiendada. Iga-aastaseid toetussummasid said olulised asutused, nt Eesti Rahva Muuseum. Silmapaistvatele loovisiksustele jagati ka preemiaid ja auhindu. Tuntud olid kirjastuse Loodus korraldatud romaani- ja lastekirjanduse võistlused. 1935. aastal tähistati esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist. Siis jagati rohkelt mitmesuguseid auhindu. Romaanide ja novellide eest pälvisid auhinna A. H. Tammsaare ja Mait Metsanurk. Luule alal Gustva Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp. Noorsookirjanduse alal Oskar Luts, kirjandusloo alal Friedebert Tuglas. 1920
o Peamiselt Suurbritannia ja Saksamaa. Ekspordis olid esikohal põllumajandus saadused, neile järgnesid metsamaterjal ning tööstustoodang. Impordis domineerisid keemiakaubad, tööstusseadmed, samuti toorained ning mõningad toidutained. 3. Kultuurielu o Omariiklusel kujunes väljarahvuslik kõrgkultuur. Kultuuri hakati finatseerima riigieelarvelistest vahenditest. Lätis loodi Läti Kultuurifond ja Eestis Eesti Kultuurkapital. Need jagasid väljapaistvatele loovisiksustele toetusi, stipendiume ja preemiaid. o Kultuuritaseme tõusule aitasid kaasa leedu, läti ja eesti keele uuendamine, samuti loomeliitude rajamine. Profesionaalse kõrgkultuuri kõrval püsis ja traditsiooniline rahvakultuur. Rahvas osales selles väga aktiivselt. o Haridus ja teadus Haridussüsteem o Aluseks sai ühtluskooli põhimõte, mis tagas kõigile lastele edasipääsu madalamast kooliastmest kõrgemasse. Loodi emakeelsed alg-ja keskkoolid.
arengu eest *Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest *Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks *Kultuurkapitali tegevuseks vajalkud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest *Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur vahel *Jagati silmapaistvatele loovisiksustele mitmesuguseid preemiaid ja auhindu nii riiklikke kui ka mitteriiklikke *1935. aastal, mil esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist tähistati suurejooneliselt raamatuaastaga, jagati kirjanikele eriti rohkesti mitmesuguseid auhindu *1920. aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollinud loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kuluurielule *1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine Kultuurautonoomia
annaabi.ee 
