Loote silmalaud ja kulmud on helevalged, sest puudub pigment. Arenema hakkab tunnetusmeel. Eristab paremini valgust ja pimedust. 24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud. Aju kiire areng nõuab rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast. 25.-27. nädal Loote nahk muutub roosakamaks, veresooned täituvad verega. Kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Lisaks avanevad beebi ninasõõrmed, loode harjutab hingamist lootevedelikuga. 26. nädalaks 5 hakkavad silmad pisaraid tekitama, pupillid reageerivad valgusele. Võimalik tunda lõhnu. Sammumisliigutused võimaldavad lootel kukerpallitada Kehaproportsioonid sarnanevad rohkem vastsündinu omadega. Rasvkude kaitseb loodet temperatuurikõikuiste eest nii lootena kui ka imikuna. Loode tunneb maitseid, mida ema sööb, võib luksuda. Võimalik kuulda loote südamelööke 6 4
vedelad sidekoed ning kuse- ja suguelundkond, sisenõrenäärmed o Lootekestad – ajutised organid, mis tagavad eduka lootelise arengu § Rebukott – inimesel väga väike ja väheoluline, osa selle rakkudest liiguvad arenevatesse suguelunditesse ja neist saavad sugurakud § Amnion ehk vesikest • täidetud veepõhise lootevedelikuga • jääb loodet ümbritsema sünnini • Ülesanded: kaitse, joogi- ja urineerimiskeskkond, eraldab teistest lootekestadest § Allantois ehk kusekott • Temast kujuneb histo- ja organogeneesi ajal nabaväät(nabanöör) § Koorion ehk kõldkest • Arenedes muutub hatuliseks
Eelistavad vaadelda inimese nägu Eristavad värve, põhikategooriad: sinine, roheline, kollane, punane. Reageerivad värviüleminekutele. Silmaliigutused on sakaadilised (järjestikused hüppelised liigutused objekt ilt objektile). Ühtlased silmaliigutused arenevad 2. Kuul - Pööravad pilgu objektide silmatorkavatele omadustele (nt liikumisele) Kuulmine Hakkab funktsioneerima u 4 kuud enne sündi. Loode kuuleb vaid valjusid helisid, kuna keskkõrv on täidetud lootevedelikuga. Kuuleb kõige tõenäolisemalt ema kõnet, mis kandub läbi diafragma looteni.Tunnevad ära ema hääle, eelistades seda teistele. Keeravad pead hääle suunas Maitsetundlikkus Vastikus hapu maitse suhtes (näoväljendused) Rahulolu magusa maitse suhtes Lõhnatundlikkus Tunneb ära ema lõhna (ja emapiima lõhna) Ebameeldiva lõhna puhul pöörab pea ära Refleksid On aluseks keerulisematele tegevustele. Imemisrefleks
Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra. 25. NÄDAL Loote nahk muutub roosamaks ja veresooned täituvad verega. Kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sündimise korral on lapsel võimalik nüüd ellu jääda. Kopsud ei ole ainus süsteem, mis aitab lootel õhku saada. Sel nädalal hakkavad avanema ka beebi ninasõõrmed, mis annab talle võimaluse hingamist proovima hakata. Loomulikult ei ole kõhus päriselt õhku, kuid harjutusi saab ta teha lootevedelikuga. 26. NÄDAL 26. nädalaks hakkavad silmad pisaraid tekitama. Pupillid reageerivad valgusele juba 26. nädalal. See reaktsioon reguleerib silma võrkkestani jõudvat valguse hulka terve elu jooksul. Kõik vajalikud koostisosad lõhnaaistingu toimimiseks on funktsioneerimisvõimelised. Uuringud enneaegsetest imikutest paljastavad, et võime tajuda lõhnasid tekib juba 26 nädalat pärast viljastumist. Kui lootevette panna magusat ainet, siis loote neelatamissagedus kasvab
Kõrvalekalded 1) Ämbliksõrmsus sõrmeliigesed on paremini liikuvad. 2) Ülipikad sõrmed Lootekestad ... ajutised organid, mis soodustavad lootelist arengut. Inimesel saame rääkida 4 tüüpi lootekestadest. 1) Rebukott inimesel praktiliselt tähtsusetu, kuna rebu peaaegu ei ole, see paikneb ühtlaselt. Pärisimetajatel toimub ainevahetus läbi platsenta. 2) Amnion e. vesikest kõige lootepoolsem kest, täidetud lootevedelikuga, mille põhikoostisosaks vesi, lisaks on seal rakke, karvu ja teisi orgaanilisi ühendeid. Ülesanded kaitseb temperatuurimuutuste eest, põrutuste eest, veekaotuse eest, raskusjõu mõju eest. On ka joogi ja urineerimiskeskkonnaks. Võimaldab sünnieelset diagnostikat võetakse lootevedelikku koos rakkudega. 3) Allantois e. kusekott imetajatel kujuneb soolejätkena, hakates ühendama loodet ja platsentat. Allantoisist kujuneb lõpuks nabaväät
Poegimine Sünnituse lähenedes muutub lehm aeglaseks ja rahutuks, häälitseb, kaotab isu, võib hakata tammuma jalalt jalale, vahel püüab vaadata selja taha, heidab maha ja tõuseb korduvalt. Poegimine kestab tavaliselt 2-3 tundi. Karjatamisperioodil kulgeb sünnitus kiiremini. Asemel peetaval ja noorel loomal võib sünnitus venida pikemaks. Poegimistegevuse alguseks loetakse esimeste väituste3 ilmumist. Väituste tulemusena lükatakse loode koos lootekestaga sünnitusteedesse, lootevedelikuga täidetud lootekestad tungivad kiiluna sünnitusteedesse ja avavad need. Normaalse sünnituse korral ilmub kõigepealt nähtavale lillaka värvusega lootekott, seejärel jalad ja pea. Tavaliselt ei ole sünnitusteed jalgade nähtavale ilmumise ajaks täielikult avanenud. Jalgade asendi järgi tehakse kindlaks, kas ei esine väärasendit. Häbemest väljatunginud lootekestasid ei tohi enneaegu purustada. Kui seda tehakse, siis:
· Uttede mehhaanilised vigastused 34 · Loote mürgistused (taimed. antihelmintikud) 2. Tallede külmumine 30% 3. Bakteriaalsed haigused · Pastörelloos · Klostridioos · Tallede düsenteeria 4. Muud põhjused- 10% Tallede kunstlik üleskasvatamine · Kui võimalik panna amm-ute juurde, siis tulemused paremad (poeginud üksiktallega utele, talle niisutada lootevedelikuga või siduda surnud talle nülitud nahk selga või panna spetsiaalsesse amm-ute sulgu · Kui ei: siis Talled peavad saama vajaliku koguse ternest · Enne tallede täispiimaasendajaga jootmise alustamist jätta talled 12 tunniks nälga · Kasutada nisadega varustatud ämbrit · Tallele antakse nisa ja jäetakse üksinda imema. Näljane tall õpib imema Joodetakse täispiimaasendajast ja soojast veest valmistatud piimaasendajat