Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk. Täiskasvanud paelussist eralduvad munadega täidetud lülid ja sattuvad pinnasesse. Inimene nakatub koerte eest hoolitsemisel. Kliiniline pilt: sõltub põistangu suurusest ja asukohast.
Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk. Täiskasvanud paelussist eralduvad munadega täidetud lülid ja sattuvad pinnasesse. Inimene nakatub koerte eest hoolitsemisel. Kliiniline pilt: sõltub põistangu suurusest ja asukohast.
suguelundkond, v.a. põis. Mesodermist kujunevad organismile põhimassi andvad organid. Läbi kõigi kolme on üks süsteem sisesekretsiooninäärmed. Ajaskaala. Varane gastrula moodustub 3nda arengunädala lõpuks, hiline gastrula aga 1. arengukuu lõpuks. Gastrula tasand on viimane, kus võib toimuda veel mitmike teke. (inimesel) Teratogenees ... (soerdareng) looteliste väärarengute teke. Lootelisi väärarenguid tekitavad teratogeenid. Need on erinevad mõjurid, mis on lävimõjuga ohtlik toime avaldub teatud koguses. Nt. alkohol Teratogeenid: 1) Bioloogilised a. Haigustekitajad i. Viirused (kõik viirushaigused teatud perioodil võivad olla teratogeense mõjuga). 100% on teratogeensed punetised, tsütomegaloviirus. Teratogeensusmõju alla võib kaudselt liigitada ka HIV. Laps saab
sellist arengut nimetatakse biogeneetiliseks reegliks. (1 kuu vanusel lootel saba ja lõpusepilud). Paari esimese kuu jooksul on loode eriti tundlik kahjustustele, sest siis arenevad tema elundid. Kahjustada saavad käed, jalad, närvisüsteem, siseelundid. 32 Loote väärarengud Looteliste väärarengute protsessi nim teratogeneesiks Reegel: · esimesel kahel arengu nädalal tundlikus teratogeenide suhtes puudub · 2. nädalast kuni 2. kuuni on tagajärjeks struktuursed muutused mingi kehaosa silmaganähtavad muutused (jänesemokk, varbad-sõrmed kokku kasvanud) · Alates 2. kuust - talitluslikud ehk füsioloogilised kõrvalekalded (agressiivsed, hüperaktiivsed, keskendumisraskused) Teratogeenide 3 rühma: 6. Bioloogilised teratogeenid
Ektoderm: kesk- ja piirdenärvisüsteem, naha pindkiht ja kõik naha tekised (karvad, küüned, piimanäärmed jne) Entoderm: hingamiselundkond, seedenäärmed (maks, kõhunääre), kusepõis Mesoderm: (need organsüsteemid, mis annavad keha põhimassi) luustik, lihastik, sidekoed, naha aluskihid, kuse- suguelundid, veresooned ja süda, osa sisenõrenäärmed (kõigil see) Üldperiodiseering sügoodist gastrulani- idulane, kolmandast kuust sünnini- loode e. vililane. Teratogenees: Looteliste väärarengute kujunemise protsess (soerdareng). Teratogeneesi põhjustavad vastavad teratogeensed faktorid (kõik teratogeenid on lävimõjuga ained, st. toimivad kahjustavalt teatud hulkadest alates. Mutageenidel piisab ka väiksest kogusest). Teratogeen on näiteks alkohol. Teratogeenid jaotatakse: 1) Bioloogilised- a) haigustekitajad, NT: viirused (punetised jt), bakterid (süüfilis läheb läbi platsenta-
Rakukihtidest kujunevad organid ja organsüsteemide alged. Ektodermist areneb: 1. närvisüsteem 2. naha pindmine kiht 3. naha tekised( karvad, küüned) Endodermist arenevad: 1. seedenäärmed, maks, kõhunäärmed 2. kopsud, hingetoru Mesotermist arenevad: 1. organid mis annavad keahale massi: luustik lihastik, sidekoed, kusesuguelundid, naha alumised kihid Kõigest kolmest areneb osa sisenõõrenõõrmed!!! Teratogenees, (soerdareng) Looteliste väärarengute teke on ja seda põhjustavad teratogeneesed faktorid. · 1..2 arengunädalal tundlikus teratogeneeside suhtes puudub ja embrüo puudub. See on mikro abort. Hukub umbes 50 embrüod. · 3.arengunädalast kuni 2 kuuni, siis tekivad struktuursed kõrvale kalded, muutused jäsemete ehituste arvus, muutused näokujus. · 3. arengukuust kuni sünnini, siis tekivad talituslikud häired. Teratogeeenid jagunevad 3-ks: 1. bioloogilised
nahamoodustised(näärmed, küüned, juuksed) 2. mesoderm - areneb massilt põhiosa inimese organitest(luustik, lihastik, vereringeelundkond, sidekoed[rasvkude], kuse-suguelundkond ja naha alumised kihid) 3. endoderm - seedenäärmed, hingamiselundkond. NB! kõikidest lootelehtedest arenevad sisenõrenäärmed. - inimesel moodustub gastrula 3-4 arengunädalaks. - gastrulaga läbitakse arengu väga tähtis etapp. Väärarengud : looteliste väärarengute teket nimetatakse teratogeeneesiks. Teratogeenide jaotusi : 1) bioloogilised - a) haigutekitajad. Viirused(punetised), bakterid(süüfilis), algloomad(toksoplasmoos). b) vaegused. Toitainetevaegus(valgupuudus, vitamiinide puudus, toidurasvade puudus) Rasedatele on eriti vaja Fe ja Ca. c) Toksiinid - ohtlikud on hallitustoksiinid. d) taimede alkaloidid. Idudega kartulid on mürgised, ka tee ja kohvi. 2) keemilised -
Saamaks suurema Langerhansi saarekeste kontsentratsiooniga pankreasenõret, ligeeris Banting (kes oli kirurg) mõned olulised pankreast verega varustavad arterid. Pankrease seedefunktsiooni kude kärbus ja järelejäänud materjalist saadud ekstrakt hoidis eemaldatud pankreasega katselooma elus. Insuliini (isletiin, nagu seda asjaosalised ise kutsusid) sünteesimine läks esilagu samuti visalt, kuni Bantingul tuli idee kasutada looteliste vasikate pankreaseid, sest neis ei olnud veel seedefunktsiooni täitmiseks vajalikke näärmeid tekkinud. 1922. aasta jaanuaris manustati biokeemikute abil ekstraheeritud nõret esimest korda inimpatsiendile. Esimene katse ebaõnnestus, sest materjal oli veel mitte puhas ning patsient sai tugeva allergilise reaktsiooni. Kuu aja pärast oldi juba edukad. (Sünteetilist insuliini õpiti tootma 1960. aastatel.)
annaabi.ee 
