ja karp *sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Seemne ehitus Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps seeme on uue taime alge. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum). Idu on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest ,hüpokotüülist , idupungast ja idujuurest.
Õistaimede paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Eoseid neil ei moodustu. Erinevatel taimeliikidel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Vegetatiivne paljunemine esineb sporofüüdil (2n). Põhiosa õistaimest ongi sporofaasis. Gametofüüt (1n) on äärmiselt taandarenenud ning see koosneb üksnes tolmuterast (isasgametofüüt) ja lootekotist (emasgametofüüt). Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud
Suuremate beebide pea tuleb purustada, et see emakakaelast läbi mahuks. 5 Soolalahuseabort Soolalalahuse meetodit kasutatakse teise trimestri ja varajase kolmanda trimestri abordi tegemiseks. Nimetatud meetod on maailmas populaarsuse kaotanud, kuna kätkeb ohtu ema tervisele – nimelt võib soolalahus süstimisel kogemata ema vereringesse sattuda. Algatuseks võetakse süstlaga lootekotist ca 200 ml lootevett välja ning selle asemele süstitakse soola- või uurealahust. Beebi hingab ja neelab seda lahust enesesse ning sureb mitu tundi vältava agoonia järel soolamürgituse, vedelikukaotuse, ajuverevalumi ja krampide tõttu. Nurisünnitus toimub 24 kuni 48 tundi pärast beebi surma. Beebi nahk on kas üleni põletatud või muutunud kirsipunaseks. Hüsterotoomia abort
Kuivõrd avamine ja tühendamine nõuab, et emakakael oleks rohkem avatud kui laiendamise ja küretaazi korral, kasvab ka emakakaela ja naise suguelundite kahjustamise risk(2). 4.1.4.Soolalahuseabort Soolalalahuse meetodit kasutatakse teise trimestri ja varajase kolmanda trimestri abordi tegemiseks. Nimetatud meetod on maailmas populaarsuse kaotanud, kuna kätkeb ohtu ema tervisele nimelt võib soolalahus süstimisel kogemata ema vereringesse sattuda(2). Algatuseks võetakse süstlaga lootekotist umbes 200 ml lootevett välja ning selle asemele süstitakse soola- või uurealahust. Beebi hingab ja neelab seda lahust enesesse ning sureb mitu tundi vältava agoonia järel soolamürgituse, vedelikukaotuse, ajuverevalumi ja krampide tõttu. Nurisünnitus toimub 24 kuni 48 tundi pärast beebi surma. Beebi nahk on kas üleni põletatud või muutunud kirsipunaseks(2). Paljud soolalahuseabordi läbi teinud emad on kinnitanud, et nahka ja limaskesti kõrvetava
Esineb mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga (palmilised, Arecaceae) kui ka mikroskoopilisi, tuulega levivaid tolmpeeneid seemneid (käpalised, Orchidaceae; võõrikulised, Loranthaceae). Kujult on seemned sagedamini ümarad, piklikud, kerajad, munajad või ovaalsed. Seemnete kuju sõltub sageli vilja kujust ning seemnete hulgast ühes viljas. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum). Idu (embryo) on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest (cotyledones), hüpokotüülist (hypocotylus), idupungast (plumula) ja idujuurest (radicula)
annaabi.ee 
