''Sidhe paleesid'', ''Saari'' ja ''Tarkuse Kaevusid'', samal viisil nagu teised religioonid oma Müsteeriumite Koolidelegi viitasid kui ''Õndsuse Aiad'', ''Linnad'', ''Teadmiste Puud'' ja ''Maa-alused ''Maa alused Koopad''. Nendes pühades keskustes, usutakse, et kandidaadid, kas olles nad kuningad või druiidid, laulikud või Brehonid, läbisid treeningu, mis oli kujundatud neid abistama nende madalamate loomuste ohjeldamisel ohjeldamisel ja puhastamisel ning hinge vaimsete väärtuste äratamistel ja arendamisel. Siin said nad suulisi õpetusi teemadel nagu seadus ja ajalooline pärimus, matemaatika, muusika ja luule -- kõik käsitatud õpetlaste poolt kui omavahel seotud. Me võime eeldada, et nad uurisid maaga ja taevakehadega seotud teadusi, sest kuidas muidu võiksid nad looduse kasvu ja langemise rütme mõista, istutamise
ontoloogia põhiskeem. tuleks eelistada mõistust. · Teoses "Predestinatsioonist" peab ta inimese · Maailm püüdleb Jumala juurde tagasi. tahtevabadust seotuks kristliku usuga. · Inimhinge igatsus Jumala järele leiab oma · Jumal ei määra kedagi põrgu. lahenduse selle müstilises ühinemises jumaliku · Loomuste jaotusest algega. · Loomus, mis loob ja mis pole loodud: Jumal kui · G.Duby, Katedraalide aeg. 1999 Looja. lk 133-134 · Loomus, mis on loodud ja loob: jumalikud ideed. · Frangi kuningate põrmud puhkasid tõepoolest Need on ürgpildid.
Teoreetikute ideed: 1) pos maailm muutub parmaks; 2) neg väärtuste kadumine Eritunnuseks avada inim maailmad, nad äratada, päästa ideoloogilisest unest ja anda vastuseid prob-le. Jean-François Lyotard (1924-1988) pants filos ,,POSTMODERNISMI OLUKORD" 1979 p.m. mõiste akadeemilises maailmas esim korda. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv in umbusk. Vastavad kõikide in loomuste põhitõdedele. hõlmavad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. Kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises. Metanarratiivis toimivad kaasahaaramise ja välja surumise/ väljastamise kaudu. Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega.
Igasugune inimlik tung teadmiste järele lähtub usust ilmutusse. Mõistuse ülesanne on seletada ilmutuse mõtet. Usu ja mõistuse vahel pole vastuolu. Järgima peaks kirikuisade autoriteeti, niivõrd kui see on kooskõlas ilmutusega. Kui tekib vastuolu autoriteedi ja mõistuse vahel, siis tuleks eelistada mõistust. "Predestinatsioonist" - ettemääratus. Inimese tahtevabadus on seotud usuga. Pole tõsi, et Jumal on mõned inimesed põrgusse määranud. Peateos "Loomuste jaotusest" - on 4 loomuse vormi, erinevad astmed: 1)loomus, mis loob ja pole loodud - Jumal kui looja; 2)loomus, mis on loodud ja mis loob - jumalikud ideed ehk ürgpildid; 3)loomus, mis on loodud ja mis ei loo - üksikud asjad, ka inimene; 4)loomus, mis ei loo ja mis ei ole loodud - Jumal on pöördunud tagasi oma rahusse, enam midagi ei loo. Kõike loodut tuleb mõista kui Jumala eneseilmutust (teofaania). Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused.
12. saj rajatakse esimesed ülikoolid, kus hakatakse õpetama ka filosoofiat. Jaguneb: varaskolastika (skolastilise meetodi rajamine), kõrgskolastika (rajaneb Aristotelese käsitlusel). Descartes väidab, et mõistuse kasutamisel tuleb vältida eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks jaotutena, minnes lihtsamatelt objektidelt aste-astmelt keerulisemate juurde. Eesmärk on jõuda 'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool kahtlust, sest vastasel juhul ei saakski ma ju kahelda. Eneseteadvus on vundament, millele Descartes
annaabi.ee 
