nende üle oleks maa peal kedagi, kellel oleks võim mõista kohut nende üle, on õigustatult loomuseisundis. * Sõjaseisund on aga olukord, milles kasutatakse teise inimese vastu jõudu või või plaanitsetakse avalikult seda teha ning kus inimeste üle ei ole maa peal kedagi, kelle poole abi saamiseks pöörduda. * /…/, Ühise kohtuniku puudumine, kel oleks võim mõista inimeste vahel õigust, asetab kõik inimesed loomuseisundisse; ja jõu õiguseta kasutamine inimese isiku vastu loob sõjaseisundi nii seal, kus on olemas ühine kohtunik, kui ka seal, kus teda pole. Aitäh!
moodustada niimoodi üks poliitiline ühiskond [Body Politick]. Teistsugused inimestevahelised tõotused ja kokkulepped ei too inimesi loomuseisundist välja. Kahe asustamata saarel elava inimese vahelised vastastikused lubadused ja kokkulepped kaubavahetuses, millest räägib Garcilaso de la Vega8 oma Peruu ajaloos, või sveitslase ja indiaanlase vahel Ameerika metsades sõlmitud tehingud on mõlemale poolele küll siduvad, kuid nad jäävad teineteise suhtes endiselt täielikult loomuseisundisse. Sest ausus ja lubaduste pidamine kuulub inimeste kui selliste, mitte inimeste kui ühiskonnaliikmete juurde. 15. Nendele, kes ütlevad, et ükski inimene pole kunagi loomuseisundis olnud, sean ma vastu aruka Hookeri autoriteetse mõtte: Seadused, millest siiani on räägitud--s.t loomuseadused--kohustavad inimesi täiel määral ka siis, kui inimeste vahel pole kunagi olnud mingit püsivat ühtekuuluvust ega ühtegi tõsist omavahelist kokkulepet selle kohta, mida teha või mida mitte teha
tõde. Millest siis täpsemalt käesolevas Arutluses kõneldakse? Me tuvastame asjade arengus hetke, mil õigus asendas vägivalla ja seega loodus allutati seadusele; me seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka ja rahvas eelistas osta endale kujuteldava rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Kõik ühiskonna aluseid uurinud filosoofid on tundnud vajadust minna mõttes tagasi loomuseisundisse, aga keegi pole sinna jõudnud. Ühed eeldasid kõhklematult, et inimene tundis õigluse ja ebaõigluse mõistet juba toona, vaevumata tõestama, kas tal üldse pidi see mõiste olema või kas see talle kasuks tuli. Teised rääkisid, et igaühel on loomulik õigus hoida endale seda, mida ta omab, ent jätsid seletamata, mida nimelt sõna omamine nende jaoks tähendab. Kolmandad lasid kõige tugevamal algusest peale nõrgemate üle valitseda ja sünnitasid seega otsemaid valitsuse, mõtlemata
Millest siis täpsemalt Arutluses kõneldakse? Tuvastame asjade arengus hetke, mil õigus asendas vägivalla ja seega loodus allutati seadusele. Seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka ja rahvas eelistas osta endale kujuteldava rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Kõik ühiskonna aluseid uurinud filosoofid on tundnud vajadust minna mõttes tagasi loomuseisundisse, aga keegi pole sinna jõudnud. Ühed eeldasid kõhklematult, et inimene tundis õigluse ja ebaõigluse mõistet juba toona, vaevumata tõestama, kas tal üldse pidi see mõiste olema või kas see talle kasuks tuli. Teised rääkisid, et igaühel on loomulik õigus hoida endale seda, mida ta omab, ent jätsid seletamata, mida nimelt sõna omamine tähendab. Kolmandad lasid kõige tugevamal algusest peale nõrgemate üle valitseda ja sünnitasid seega otsemaid valitsuse,
Et suverään pole osa lepingust, siis ei vastuta ta ka oma alamate ees. "Iga püüdlus pidada suverääni vastutavaks põhiseaduse ees on tegelikult selle kohustuse eiramine alamate poolt, millega nad lõid suveräänse võimu, mis saaks kehtestada kõiki järgnevaid lepinguid, mida alamad omavahel teevad." Kui suveräänil poleks sellist valikuvabadust, mis on igaühel loomuseisundis, siis jääks igaüks tülide tekkides loomuseisundisse. Kellelgi poleks siis võimu lahendada inimestevahelisi tülisid. Suverään peab rakendama jõudu, eelistatavalt ka olema heatahtlik, kuid eelkõige tugev ja kindel omal alal. Peatükis 18 kirjeldab Hobbes valitseja õigusi ning ütleb, et alamad ei tohi muuta valitsemisvormi, ei tohi pöörduda Jumala poole, ei tohi kukutada suverääni, ei saa protestida enamuse poolt kehtestatud suverääni vastu ega seda arvustada jne. Suverään on karistamatu, ta ise otsustab, mis on vajalik
annaabi.ee 
