nimetatakse distsiplinaarmaatriksi komponentideks. Selliseid avaldisi on vaja selleks, et rühma liikmed saaksid kasutada loogilisi tehteid mõistatuste lahendamise ülesannetes. Nendes olukordades, kus on vaja rakendada väärtusi, võivad erinevad väärtused avaldada ka erinevaid valikuid. Näiteks üks teooria võib olla täpsem, kuid vähem tõepärane kui teine. Kuigi teadlased aksepteerivad ühiseid väärtusi, võib olla nende rakendamine mõnikord mõjutatud isiksuse loomuomadustest, mis eristab rühma liikmeid. Paradigmad kui ühised näidised Paradigma kui ühine näidis on keskne elemest selles, mida peetakse vähim mõistetud aspektiks, mille tõttu nõuavad musternäited rohkem tähelepanu. Teaduslikud teadmised esinevad reeglites ja teooriates, mille puhul aitavad ülesanded omandada paremat tulemust. Musternäidete puudumise korral oleks eelnevalt õpitud teoorias vähem sisu ja teema meeldejäämine oleks sellevõrra raskem
........................................................ 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest. [1] 2 Erivajadusega lapsed erinevad oma võimetelt, tasemelt ja isikuomaduselt teistest lastest sedavõrd, et nende vajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergesti kättesaadaval viisil, neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas. Erivajadusega laps on: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või – häiretega
ka juhust. Ühe mõjukama ja juhtivama ala alla kuulub poliitika, mis määrab ära millised teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igal inimesel teada ning mil määral. Aristoteles ütleb, et tõeline riigiasjadega tegeleja soovib teha kodanikud seadustele alluvateks ja tublideks. Õiglased asjad, mida poliitikateadus käsitleb, on paljuski vastuolulised ja hajuvad nii, et näivad sõltuvad kokkulepetest ja mitte loomuomadustest. Näiteks Antiik- Kreekas ei loetud naisi kodanikeks, see võis olla õnn riigiasjadega tegelejale, kuid mitte naistele. Õnn tuleb ja läheb ning elu on täis õnnehetki, inimene ise lihtsalt peab oskama lihtsatest asjadest rõõmu tunda. Kord võib päeva ilusaks teha lihtsalt ilus ilm päiksega, samamoodi võib olla ka halb tuju kui vihma sajab. Õnn sõltub väga paljudest asjaoludest ning see tähendabki seda, et inimene ise saab juhtida õnne oma mõtete ning tujudega. 2
sotsiaalsete ja/või psühholoogiliste tunnuste kogumit Teatritraditsiooniga seoses kõneldakse teatraalsest maskist ja ampluaast - need on tüübiga ligidalt seotud mõisted. Sageli esindab tüüptegelane mõnd sotsiaalset kihti või gruppi, eriti poliitiliselt aktsentueeritud probleemiasetuse korral. o Karakter - individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane. Karakteri loomuomadustest järgnevad tema kõlbelised valikud ja teod; karakter on mingeis piires ise oma saatuse looja. Karakter vajab mitmest küljest eksponeerimist (biograafia, temperament, väärtushoiakud, kõlbelised omadused jms.), mistõttu neid tuleb rohkem ette kesksete tegelaste hulgas. o Harva on näidendi tegelaskond tüübi- või karakteriühtne. Ka pole tüübi - karakteri vahejoon nii tugev, et näitleja oma vahenditega seda nihutada ei saaks. Karakterit võib
teener jne. Sageli esindab tüüptegelane mõnd sotsiaalset kihti või gruppi, eriti poliitiliselt aktsentueeritud probleemiasetuse korral (näiteks eesti sõjajärgse draama (A. Jakobson, J. Semper jt.) kulakud-keskmikud-kehvikud, keda paraku küll karakteritena välja pakuti). Mask Karakter on individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane. Üldise ja paljudele ühise üle prevaleerib indiviidile eriomane. Karakteri loomuomadustest järgnevad tema kõlbelised valikud ja teod; karakter on mingeis piires ise oma saatuse looja. Teistsuguste omadustega tegelane käituks teisiti ning seeläbi muutuks süzee. Karakterit ei saa niisama lihtsalt asendada teise karakteriga - tulemuseks oleks sootuks uus näidend. Karakter vajab mitmest küljest eksponeerimist (biograafia, temperament, väärtushoiakud, kõlbelised omadused jms.), mistõttu neid tuleb rohkem ette kesksete tegelaste hulgas. Kirjandusvooludest