Seal viibis ta aastatel 1912-1913 ning õppis selle aja jooksul Académie de la Grande Chaumière'is, kus oli mõned aastat tagasi õppinud ka Konrad Mägi, ja Académie Russe´is. 1914. aasta sügisel Anton Starkopf arreteeriti ja interneeriti. Aastatel 1916-1918 töötas ta Dresdeni ja Ratheni kiviraiumisetöökodades ning 1917. aastast Berliinis F. Metzneri ateljees. Ta Eestisse õnnestus tal naasta 1918. aastal. ,,Pallasega" oli Anton Starkopf seotud, selle loomishetkest ja aastatel 1921-1923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori asetäitjana ja oli selle skulptuuriateljee juhataja ning ainsaim skulptuuriõppejõud, nii et kõik need 17 skulptorit, kes Pallase lõpetasid, on kõik tema õpilased. Anton Starkopfi loomingut iseloomustab materjalide varieerumine. Kujud on valminud graniidist, marmorist, puidust ning pronksist. Õpetamisel lähtus ta vabaakadeemialikust süsteemist ning valmistas omaenda töid tihtipeale õpilaste ees
maailmas väliselt kokku põimunud. Civitas terrena't ei samastata ühegi riigi ajaloolise kujuga, pigem on see kõigi nende osaduskond, kelle ülimaks hüveks on osasaamine maistest asjadest ning keda iseloomustavad rahuldamatu saamahimu, isekus ja võimuiha. Civitas Dei ei ole aga identne kirikuga, sest see ühendab nii tõelisi kui ka võltse kristlasi. Kuigi kogu ajalugu on allutatud Jumala tahtele ja päästeplaanile, kujutab ajalugu endast maailma loomishetkest alates pidevat võitlust mõlema "olemisvaldkonna", usu ja uskmatuse vahel, mis peab viimaks lõppema civitas Dei üleva võiduga. Jumala kogukonna (civitas Dei) liikmeks saab uskudes Jumalasse. Nii tõuseb ka poliitilises mõtlemises esikohale credo (mina usun...). Poliitiliste arutluste keskmes pole enam inimeste omavahelised suhted, vaid esikohal on inimeste suhted Jumalaga. Omavahel kokkupõimunud civitas Dei ja civitas
ppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. Seal viibis ta aastatel 19121913 ning ?ppis selle aja jooksul Acad?mie de la Grande Chaumi?re'is, kus oli m?ned aastat tagasi ?ppinud ka Konrad M?gi, ja Acad?mie Russe'is. 1914. aasta s?gisel Anton Starkopf arreteeriti ja interneeriti. Aastatel 19161918 t?? tas ta Dresdeni ja Ratheni kiviraiumiset??kodades ning 1917. aastast Berliinis F. Metzneri ateljees. Eestisse ?nnestus tal naasta 1918. aastal. "Pallasega" oli Anton Starkopf seotud, selle loomishetkest ja aastatel 19211923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori aset?itjana. Teatri- ja filmikunst Eestis kujunes teatrielu keskuseks Tallinn.Seal asus kolm t?htsat teatrit, n?iteks Estonia.Estonia laval v?is n?ha nii s?nalavastusi ja operette kui ka oopereid ja ballette. 1907. aastal etendati esimene operett Herv? "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "??maja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett L?o Delibes'i "Copp?lia"
paljude inimsete ühisest tööst. 2) Teater on mõeldud ka kollektiivseks vastuvõtuks, seega kõnetab see korraga paljusid inimesi ega võimalda individuaalset vastuvõttu, nagu näiteks on võimalik üksinda kodus raamatut lugeda. 3) Teatril on inimnäoline olemus. Kui kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas on tulemuseks kas objekt või heli, mis eksisteerib oma loomishetkest ja loojast lahus, siis teatris, mida luuakse inimestega inimestele, on ka lõpptulemus igal hetkel seotud loomeaktiga. Sama lavastuse iga etendus on teisest pisutki erinev. Teater on teisi kunstiliike kombineeriv kirjandus süzeedeks, kunst kujunduseks, muusika helikujunduseks ning kaasaegses teatris kasutatakse ka videokunsti ja arvutimaailma abi. 9. Mida tähendab fiktsiooni ja reaalsuse pingeväli teatris? · Reaalne aeg ja ruum fiktiivne aeg ja ruum.
Toimingud on üldiselt sarnased paberdok ja digidok. üleandmisel. Üleandmise üksikasjad lepitakse kokku koostöös avaliku arhiiviga. Arhivaalid tuleb avalikku arhiivi üle anda, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist või saamist. Üldjuhul antakse avalikku arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid, digitaalarhivaalid sagedamini. Eeskujuliku dokumendihaldusega asutuses on arhiiv korras juba tema loomishetkest alates. Asjaajamise käigus luuakse toimikud, mis on avatud dokumentide loetelus kehtestatud liigitusskeemi järgi ja mis kantakse järjepidevalt arhivaalide loetellu. Korras arhiivile asutuses ja korras arhiivile avalikus arhiivis esitatavad nõuded on mõnevõrra erinevad, sest avalikus arhiivis peavad dokumendid säilima ja olema kasutatavad sajandeid. Arhiivi korrastamine ja kirjeldamine on
annaabi.ee 
