massidefektile vastab nukleonide seoseenergia(isel tuuma püsivust). Mida suurem on antud tuuma moodustumise massidefekt, seda stabiilsem on tuum. 2) Alkeemia Maagilised protseduurid, salapärased retseptid. Alkeemia oli terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga(ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine jne) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni(täiuslikkus). Seos kaasaegse keemiaga avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid(Zn, NH3, happed- H2SO4, HCl), ka erinevaid orgaanilisi aineid- etanool,atsetoon, eeter. Arendati laborisisustust ja tehnikat. 3) Litosfääri koostis Maakoorest saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, soolad, metallid, ehitusmaterjalid,kivimid, savid, lõhkeained. 112. tuntud elemendist leidub looduses 94
taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Robert Boyle -Teadusliku keemia alused Galileo Galilei - “esimene päristeadlane” 1)Iatrokeemia etapp: “meditsiiniline keemia” 2) ‘Pneumaatilise keemia’ etapp: gaasid - Boyle ja Mariotte: rõhu mõju gaasi ruumalale - Palju hiljem Volta ja Gay-Lussac: temperatuuri mõju J.B. van Helmont võttis kasut.. termini gaas ja uuris CO2
mineraalsed, taimsed ja loomsed värvid ALKEEMIA 5-16(17) saj. usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse. alkeemiku isiksusomaduste mõju-transformatsioon (psühholoogiline külg). "müstiliste olluste" - pikaaealisuse eliksiiri, universaalse lahusti jms.otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine. egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia.Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia.tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni.Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid: P4, Zn, NH3, happed (H2SO4, HCl, HNO3), orgaanil. ained (etanool, atsetoon, dietüüleeter jt.). arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee- ja liivavannid, kuumutusahjud (atanor). võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajal. Kuumutamine. KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD 16-19saj. Sel perioodil loodi
mõnevõrra sarnaseks mikromaailma ehitusega või nagu ütleksid filosoofid: mikrokosmose ja makrokosmose vahel tekkisid vastavused'' (Kaplinski 2009:158-160). 2.2. Inflatsioon `' Suure Paugu teooria ei käsitle pauku ennast, vaid seda, mis juhtus pärast pauku, üsna vahetult pärast. Tehes pikki rehkendusi ning jälgides üksikasjalikult osakeste kiirendites toimuvat, arvavad teadlased et nad suudavad taastada sündmusi, mis toimusid vaid murdosa sekundit pärast loomishetke. Siis oli Universum veel nii pisike, et tema nägemiseks oleks tarvis olnud mikroskoopi `' (Bryson 2003:25) `' Universumi vanuses 1036 s langes temperatuur umbes 1027 kelvinile. Ühendmudeli põhjal oletatakse, et sellel temperatuuril eraldus tugev vastasmõju ühendmudeli ühtsest vastasmõjust. Vabanev energia tõi kaasa kiire paisumise faasi (nn inflatsiooniline universum), kusjuures ajavahemikus 1035...1033 s leidis aset laienemine umbes 1050 korda
kasutatud poeetiline keel, kunstipärased illustratsioonid, keemiliste ainete värvid, lõhnad, maitsed on kõik vahetult alkeemia põhieesmärgi maailma loomisesse sisseelamise, vaimese loominguprotsessi, inimese moraalse täiustumise teenistuses. Siit tulenes ka põhjus, miks alkeemias rõhutati eriti inimese (ja jumala) tegevuse loomingulist hingestatud külge, mitte niivõrd resultaati. Tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke ja selleläbi arendaks endas jumalikke jooni. Euroopas oli kullamaardlaid väga vähe. Et aga kuld oli kujunenud kõikide väärtuste mõõdupuuks, siis oli nõudmine alkeemikute järele keskajal suur ning kuuldused õnnestunud kullavalmistamisest ühes või teises vürstikojas levisid kulutulena. Seepärast püüdis igaüks, kelle rahakott kannatas, palgata tööle alkeemikuid. Soodsat olukorda kasutades esinesid paljud kerget tööd ning hõlpsat tulu otsivad petised
Dekonstruktsioon ja uushistoritsism: ajaloo- ja filosoofiatekstide faktuaalsuse problematiseerimine näitas, et teadmine on võimatu ning võimalik on vaid tõlgendamine. Poliitiline kriitika: kirjanduse funktsionaalne olemus, kirjanduses kajastatud materialistlikud (majandussuhted, sotsiaalsed kihid jms) aspektid, kirjandus kui kultuuriloome, kirjandusajaloo olevikukesksus (uurija on olevikuga paratamatult piiratud; loomishetke eesmärgid ja väärtushinnangud; ajaloo loolisus; kirjandusloo kallutatus ja erapoolikus). Nüüdisajal: kirjandusajalugu pole enam vajalik/võimalik, pluralism ja ühtse kirjandusajaloo ühtsuse puudumine. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Eesti kirjanduse ajaluu jaotus: esimesed käsitlused (19. sajand), Nõukogude aeg, pagulus, taasiseseisvusaeg. D. Jürgenson 1844, E. Nirk 1970, G. Suits 1953, E
tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt, uurimine muutus tekstikeskseks. Formalism - kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ,,l'art pour l'art". Funktsionalism - 60-70 kadus arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest. Kirjandus - funktsionaalne, mitte olemuslik kategooria, teda ei erista mitte eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Kirjandust vaadeldi olevikukesksena, peegeldamas loomishetke eesmärki ja väärtushinnaguid. Tänapäev: a) pluralistlikud kirjanduslood, pole ühtset raami b) keskendumine poeetika ajaloole c) kirjandusajalugu pole enam vajalik Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaasta igast perioodist). Esimesed käsitlused - Tuglas, ,,Lühike eesti kirjanduslugu" - 1934 Nõukogude aeg - E. Nirk ,,Estonian Literature" - 1970 Pagulus - G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu", Lund 1953
(majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju) Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu) Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud) Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Esimesed käsitlused M. J. Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E. Sõgel, 1965-1991. E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953 A. Oras, B
(majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju) Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu) Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud) Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Esimesed käsitlused M. J. Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E. Sõgel, 1965-1991. E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953 A. Oras, B
uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud). Teeme teose olevikuks, minevik on justkui kättesaamatu. Formalism - Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflektiivsus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus). Funktsionalism Kirjandusloo olevikukesksus kirjandusalaloo olevikukesksus, peegeldavad loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Uurija on paratamatult oma oleviku poolt piiratud. Kirjandusajaloo problemaatilisus ajaloo loolisus, kirjandus vs kirjandus(ajalugu)? Vormide ja zanrite staatus, kirjandusajaloo kallutatus (esindab teatud grupi huve). Ehk ka, kelle nimel räägib kirjandus? Kirjanduse uurimine jooksis kuskil 90ndatel ummikusse. Leiti, et kirjandusloo uurimine pole võimalik. Võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval Võimalused:
annaabi.ee 
