Sakespeare- renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke üldse. Ta sündis Avoni-äärses linnas jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas 23. Aprillil 1564, õppis kohalikus grammatikakoolis, kus õpetati ka ladina ja kreeka keelt, ning abiellus väga noorelt. 1587.a. asus elama Londonisse. Seal töötas suflöörina ja lavastaja abilisena mitmes teatris, liitus L parima trupiga ning osales The Globe`i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid ilmuma S näidendid. Ta ei olnud andekas näitleja, ei mänginud peaosi isegi oma teostes. 1612 läks tagasi oma sünnilinna, kus ta ka suri 26. Aprillil 1616 perekonna keskel. Ta maeti Stratfordi Kolmainu kirikusse. Komöödia: armastusteemalised komöödiad olid inspireeritud itaalia kirjandusest- elurõõmsatest rene- ssansinovellidest ja vandest näidenditest. Ta kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele ning taunib seisuslikk...
Esimesed õpetajad isa ja vanaisa. Tõeline õpetaja: C.G.Neefe. 1787 kohtus Viinis Mozartiga ja soovis tema õpilaseks saada. 1770-1790 kirjutas umbes 50 teost. 1792-1802 toimetas Viinis, õpetajaks oli Haydn ja A.Salieri. 1795- esimesed märgid kuulmisvaegusest, kaasnes hingeline kriis, erakordne loominguline aktiivsus, isikupärane väljenduslaad- jõuline, dramaatiline, lüüriline, pateetiline. Alustas muusikuteed klaverivirtuoosina. 1802-1812 Loominu kõrgaeg Valmis enamus teoseid: III sümfoonia "Eroica" V, VI, VII sümfoonia klaverisonaadid, Oratoorium "Kristus Õlimäel", ooper "Fidelio". 1813- 1815 Kriistiaastad, kuigi populaarsus oli just haripunktis. 1818 oli täiesti kurt, suhtles kirj teel. Kirjutas 5 kaalukat klaverisonaati. "Missa solemnis". IX sümfoonia filosoofilise väljenduslaadiga suurteos suurele orkestrile, milles vaskpillid palju suurema tähtsuse omandasid
maastikumaal. Frans Hals-portreemaal. Jan Vermeer van Delft-olustikumaal, toimub siseruumides.Loodust kujutati puhtrealistlikuna, heletumeduse efektid, loodusvormide täpne kujutamine seostati romantiliste meeleoludega.Holland oli oma rikkuste eest võlgu peamiselt merele. Rembrandt võitis tunnustuse grupiportreega "Dr. Tulpi anatoomialoeng". Järgneva 10 aasta jooksul maalis peamiselt portreid. Pärast oma naise surma algasid majanduslikud raskused, kuid viimaste eluaastate teosed on tema loominu tipp,nt Autoportree, Kadunud poja tagasitulek. Püüdis esile tuua inimese sisemaailma, ta armastas neid, keda kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Öine vahtkond, Püha perekond ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17-18. SAJ Barokk-kirikute eeskäijaks sai jesuiitide ordu emakirik II Gesu Roomas. Suure tähtsuse omastasid kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Laemaalidel kujutatakse sageli arhidektuuridetaile ning
Keel ,nn puhas keel, mis on nõidusliku, üleloomuliku pingutusega asendada elu ennast. Nabokov leidis ennast kirjanikuna asjade pealispinda, natüürmorti(sõna-sõnalt:surnud loodus= kirjeldades. Siin saavutas ta enomoloogi viruoossuse, kes kinnitab putukaid oma kollektsiooni nii, et ükski tiivake ei saa viga. ,,Poisikesena leidsin ma looduses selle keeruka ,,kasutu", mida hiljem otsisin teises vaimustavast pettuses kunstis." Oma loominu allikateks nimetab ta ,, kergeid pettekujutlusi, värvilist kuulmist". Tema meetodid on müstifikatsioon, mäng, paroodia. See on ,,kirjandusliku teoreemi" lahendamine. ,,Kõik, mis mul on, on minu stiil," on ta öelnud Nabokovi proosa on kahekihiline: on olemas maine reaalsus, sellega kõrvuti eksisteerib ka ideaalne reaalsus. Viimane oli tõeliselt olemas tema lapsepõlves- see oli väärtuste süsteem,
Lidval (1870 1945), Kolmandal perioodil (1910 17) muutub lõhe kahe eelpool mainitud suuna vahel äärmuslikuks : osa hooneid on rangelt geomeetrilised, ratsionaalsed, osa järgib täienisti vanu stiile. endine Mertensi kaubamaja Nevski prospektil Peterburis. 3.Mille poolest paistab silma Rene Lalique looming? René Lalique oli suurim revolutsionäär juveelikunsti alal. 1894 esitas ta esimest korda oma ehteid näitusel ja juba 1897 sai ta oma loominu eest ordeni. Lalique'i looming oli täiesti sõltumatu sotsiaalsetest tellimustest ja ta lõhkus kõik senised traditsioonilised disaini reeglid. Ta ehted olid rohkem kunsrtiesemed kui ornamendid.Kasutas igasugu materjale poolvääriskive nende värvide, mustri ja pinna, mitte odavuse poolest. Ta kasutas ka erinevaid metalle, samuti oonüksit, kristalli, emaili, klaasi, merevaiku, elevandiluud ja esmakordselt juveelinduse ajaloos sarve. Tänu erinevatele materjalidele
-ta on loonud 123 näidendit ( säilinud on 7 dragöödiat) -on võitnud 24 loorberipärga -dragöödiad: ,,Kuningas Oidipus","elektra","antiqoe","Oidipus Koloneses","aias","philokteter" ja ,,trahhislannad" -ei huvita seltskonna vaid indiviidi saatus,tõstis esile naistegelasi, põhirõhk inimese enda tegevusel Euripides -mõtisklev kõrvaltvaataja, ühiskondlikult väheaktiivne -tema tähtsust mõisteti alles pärast tema surma -loominu iseärasuseks on suur huvi üksikisiku ja tema püüdluste vastu -dragöödiates kohustusliku kokkupõrget vaenulike jõududega kujutas ta inimeses endas -ta ei usu kõrgematesse jõududesse -tugev psühholoogiline analüüs ja juhuse meelevallda antud inimese draagika -mõjutas tugevalt Euroopa draamakirjandust TEATRI SÜND Draama alged- on rahvaluules,tavades ja kommetes. Usuti et mõne tegevuse etendamine aitab sellel ka teoks saada. Tearri areng eestis: -esimene rändteater 14.saj
oma isast olulise biograafia "Modigliani: mees ja müüt". KOKKUVÕTE Amedeo Modigliani jääb lõpuni välja keeruliseks inimeseks, kelle mõttemaailma on kohati väga raske mõista. Tal oli tugev protesti hingega mees. Tahtis alati näha inimestes midagi sügavamat ja mitte maalida ainult inimese välimust, vaid lisada ka sinna inimese tegelikku olemust. Ei saa väita, et Modigliani saavutas oma elus kõik, milleks ta oleks võimeline olnud. Sest just elulõpul oli tema loominu kõige viljakam periood, mille katkestas aga traagiline surm. Kuigi ta jõi pidevalt ja tarvitas hasisit ning korraldas seetõttu suurti stseene, ei keeranud tema sõbrad talle selga ning uskusid temasse ja püüdsid teda aidata. Abi ja kaastunne olid aga asjad, millest Modigliani midagi kuuldagi ei tahtnud. Tema püüdlusi maalidesse midagi sügavamat peita väljendub hästi ka ühes säilinud kirjavahetuses tema sõbra Survage'ga: Survage: ,,Miks on mul sinu tehtud portreel ainult üks silm
Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel. 1925 Kultuurkapitali seadus osa kirjanikke hakkavad saama enamvähem regulaarselt toetusi. Seega Eestis on kirjanikke, kelle toetus on mingil määral garanteeritud. 20ndate ja 90ndate seadused on rajatud sellele põhimõttele, et rahvas maksab aktsiisi (aloholi, tubaka ja hasartmängu pealt) ja see kantakse kultuuri. 1927 algavad Looduse romaanivõistlus
annaabi.ee 
