Romantismiajastu helilooja Ludwig van Beethoven Muusika on romantismis umbes 1820-1880 valitsenud suund.Romantismiajastu muusika avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Ludwig van Beethoven(arvatavasti 16.dets.1770-26.märts.1827),oli saksa helilooja.Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks.Esmakordselt andis Beethooven kontserdi 7-aastaselt.19-aastaselt sai temast perekonnapea. Tema loominguprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydinil ja Motzartil,kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad.Tema muusika iseloomulikeks joonteks on:selgelt välja joonistatud karakterid ja jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Mina valisin Ludwig van Beethoveni-ovetüre zu ,,CARIOLAN".op 62,loopikkuseks oli 8min ja 27 sek. Kuulates seda lugu ei tekkinud mul mingeid emotsioone,kuna mulle väga ei meeldi selline
Tekib juhtiv ja ainuõige asjade ja nähtuste liigitamine viis. See mõtlemine on justkui ainult must ja valge. Väited on kas tõesed või mittetõesed. Puudub vahepealne variant. Mõtlemine haakub ja ei suudeta kaugemale mõelda, ometigi mõtteid tegelikult leiduks. Peamine on iseseisev mõtlemine e. kompleksne protsess, mis algab info vastuvõtmisest ja lõpeb otsuste tegemisega. Tavaliselt on iseseisev mõtlemine suunatud mingile eesmärgile, kuid see võib olla ka ähmase eesmärgiga loominguprotsess. See peegeldab sageli elutarkust. Kõik lahendavad meelsasti probleeme ning võtavad vastu mõttepingutusi nõudvaid otsuseid. Iseseisva mõtlemise kujunemiseks on vajalik kõike kogeda. Ainult seeläbi saab hiljem teha õigeid otsuseid ja ei pea pettuma. Mõtlemise iseseisvust soodustab võimalus õpitut kasutada. See mõtlemine kujuneb vaid keskkonnas, kus ei valitse ainuõige vastuse mentaliteet. Kõrgema taseme mõtlemine kasvab välja suhetest, dialoogist inimeste vahel ja olukordadest,
Saksamaa panusena 20-nda sajandi Euroopa kunsti. Ekspressionismi iseloomustab väljenduslikkus, vormi deformatsioon ning julge värvikasutus tihti negatiivse emotsiooni edastamiseks. Ekspressionism oli mäss võõrandunud maailma vastu, selle aluseks oli tunde intensiivsus ja spontaansus, mis nõudis loojalt pidevat püüet ületada iseennast ning tahet lõhkuda kehtivaid piire. Selle voolu ajal sai kunst väga isiklikuks, tähtis oli loominguprotsess, millega vallandus kunstniku eneseväljendustung. Ekspressioniste ühendas hoiak kodanliku seltskonna vastu, mis kajastub kehtiva moraali vastasuse näitamises. Kasutati palju alateadvuse jõude, mitte nägemusi nagu sürrealistid, vaid pigem ürgseid tunge ning emotsioone ja erootikat, seksuaalsust. Metafüüsiline maal Akadeemiline maalilaad, eeskujuks itaalia eelrenessansi maalid oma perspektiivi konstruktsiooniga, sümbolistide unistav- melanhoolsed visioonid, Nietzsche filosoofia.
Postmodernism Postmodernistlik kultuur vastandub mitmes punktis modernistlikule (peale renessansi tekkinud) kultuurile. Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierahiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal tähtis on produkt, teos tähtis on loominguprotsess tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas Postmodernistlik teooria Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming.
kultuurile. Modernismi all peetakse mõnikord silmas viimast paarisadat aastat, mõnikord ka ainult 20. sajandi esimese poole kunsti. Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierarhiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal tähtis on produkt, teos tähtis on loominguprotsess tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas · Postmodernistlik teooria - Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming.
algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise stiilinormide loojad ,siis B. alustas keskonnas kus olid väljakujunenud kindel stiil ja zanrid. Muutunud oli ka aeg-(sotsiaalsed muutused) prantsuse revolutsioon, USA iseseisvusdeklaratsioon. Sündinud muusikaelu uued alusstruktuurid: kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertelu, muusika-ajakirjandus, muusikaharidus jne. Erines Bachist ja Haydnist ka eluvaadetelt: ideaaliks isiklik vabadus, individualism, eetilise ideed. Loominguprotsess raskepärane, suhteliselt väike teostehulk, pidev töö teema kallal, suuremate teostega töötab aastaid. Sündis Bonnis flaami päritolu muusikuperekonnas, 13 aastasena aldimängija, asendusorganist õukonnas; 1787.a. esimene reis Viini, ettemängimine Mozartile. 1792.a. kolib õppimise eesmärgil Viini, õpetajaks Haydn, Salieri. Viinis algul hinnatud pianistina, toetajad aristokraatlikest peredest (pühendused teostel).1809.a. saab neilt eluaegse pensioni kohustusega jääda Austriasse