Luuletuses ,,Appihüüd" on selgelt näha Underi usku jumalasse. Ta kustub Jumalat taevast alla, et ta annaks inimestele armu, tuleks päästaks inimesi näljast ja raskustest. Sa astu kodadesse, kus ju pingul näljaling. Sa istu haavatute sängi veerul. Oh Issand, tule alla, heida armu! Under mõistab, et usk jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimestele elulootust. Loomingulistest kõrgtasemest annavad tunnistust Underi neli järjestikust luuleraamatut aastail 1927-1930, eriti kaks esimest: ,,Hääl varjust" ja ,, Rõõm ühest ilusast päevast." Nende teema ja häälestus on erinevad, lausa vastandlikud. Mure ja rõõm, inimhinge öö- ja päevapool, maailmavalu ning elujõud- niisgused on kahe luulekogu tundepoolused. Koguga ,,Hääl varjust" asub luuletaja otsekui kõrvaltvaataja rolli ning laseb kõnelda kujutatul endal. Esile tõusevad agulivaated. Eriti meeldib
kultuurikomponent, selle edasisele arengule oli pandud kindel põhi (Tiik, 1975, 9). 3. TAGASI EESTIS 1913. aastal tuli Laikmaa ,,uue usu ja energia saatel koju tagasi oma aadete ja ettevõtete, ülesannete juurde". Järgnevad kümmekond aastat kodumaal olid Ants Laikmaa kui küpse kunstniku loomingu kõrgperiood. Ta vormis kunstikeelde oma esimesed Eesti maastikud. Nendes töödes lähtus Laikmaa reisiaastatel väljakujunenud loomingulistest printsiipidest. Käsitluslaadis on endiselt dekoratiivsust ja ekspressiivsust. Kuid kunstniku käekiri on lahtisem, kontuurjoon on kaotanud jäiga pidevuse. Üksteisest läbikumavad toonid loovad mitmevärvilise fooni. Kaasahaarava meeleolukusega näitab Laikmaa Lääne-Eesti looduse lihtsat ja omapärast ilu. Selle kõrval elab edasi ka impressionistlik, hoogne ning skitseeriv laad. See on südamlik ja arhailine lehekülg meie maastikumaalis. Zanrilist vaheldust Laikmaa
Tema peamiseks loominguzanriks oli ooper. Kokku on ta neid kirjutanud 13. On veel kirjutanud ühe sümfoonia, kaheksa avamängu ning mõned marsid sümfooniaorkestrile, soolo- ja koorilaule jm. Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. Nooruses oli ta tujukas ja isemeelne, kellele olid vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. Ta unistas suurtest tegudest, monumentaalsetest loomingulistest kontseptsioonidest. Elu keskperioodil käisid tal käsikäes vaimustuspuhangud, aineline puudus ja võlad. Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. Kui ta 1875. aasta sügisel Viinis dirigeeris ooperit "Lohengrin", peatus ta hotellis "Imperial", kus ta armastanud hommikuti peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!" Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis. 1813-1833
jõudis Anton Hansen Tammsaare kirjanike esiritta ning võitis rahvusvahelise tunnustuse (Teder 1977:44). Tallinnas elas Tammsaare vabakutselise kirjanikuna, mis tähendas pidevat tööd, et kirjutamisega ära elatada esialgu oma abikaasat, hiljem ka nende kaht last. Lapsed- tütar Riita ja poeg Eerik-olid Tammsaare elus väga tähtsal kohal (Tammsaare...2007). Igapäeva elus oli Anton Hansen Tammsaare äärmiselt lihtne ja tagasihoidlik, ta ei rõhutanud kunagi oma kirjanikunime ja-kuulsust. Loomingulistest tööst vabadel õhtutel käis kirjanik koos abikaasa või lastega kontserti kuulamas, teatris või kinos. Erilise kaasaelamisega kuulas Anton Hansen kuulsate viiulikunstnike esinemisi (Teder 1977:52). 1.7. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil Anton Hansen Tammsaare tõusis hommikul umbes pool kaheksaja läks jalgsi turule. Harva kasutas ta selleks trammi. Kirjanik sidus oma perekonnale sisseostude tegemise rahva elu, keele ja mõttelaadi jälgimisega
Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu
annaabi.ee 
