Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Jurjevitš Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi loominguaastatel kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha
osakoda astumiseks. Ta oli siis 16-aastane. Koolera epideemia tõttu ülikool suleti. Ta elas vanaema juures ja luuletas. Ajakirja "Atnei" septembrinumbris ilmus tema esimene luuletus "Kevad". Ülikooliõpingud teda ei köitnud, sest teda huvitas rohkem suhtlemine teiste üliõpilastega. 1. juulil 1832 oli Lermontov sunnitud esitama lahkumisavalduse häbematuse pärast. Seejärel tegi ta läbi väljaõppe Peterburi alamlipnike koolis. Luule Lermontovi loominguaastatel 1828-1835 kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha. Lermontovi kujutelmade üheks lemmikkangelaseks saab deemon, langenud ingel, kes pealesunnitud paradiisiõndsusest lahti ütleb ja kõikvõimsa Jumala vastu mässu tõstab. Autor on teinud kogu maailma kurjusest ja
ja poliitiliste teaduste osakoda astumiseks. Ta oli siis 16-aastane. Koolera epideemia tõttu ülikool suleti. Ta elas vanaema juures ja luuletas. Ajakirja "Atnei" septembrinumbris ilmus tema esimene luuletus "Kevad". Ülikooliõpingud teda ei köitnud, sest teda huvitas rohkem suhtlemine teiste üliõpilastega. 1. juulil 1832 oli Lermontov sunnitud esitama lahkumisavalduse häbematuse pärast. Seejärel tegi ta läbi väljaõppe Peterburi alamlipnike koolis Lermontovi loominguaastatel 1828-1835 kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha. Lermontovi kujutelmade üheks lemmikkangelaseks saab deemon, langenud ingel, kes pealesunnitud paradiisiõndsusest lahti ütleb ja kõikvõimsa Jumala vastu mässu tõstab. Autor on teinud kogu maailma kurjusest
Kõikides neis töödes kajastub mingi eriline salapärane rahu ja seletamatu kurbus. Rembrandt otsib ka loodusest troosti. 1640- 1650. aastatel loob ta enamiku oma maastikest, mis on meelolult sügavdramaatilised ja upuvad kõige salapärasemasse heledasse- tumedasse ja kõige rembrandtlikumad neist on võib- olla ,,Maastik tulleveskiga" Washingtonis. Kõige haaravamad maalid maalib Rembrandt oma viimastel loominguaastatel 1650- 1660. Sageli kasutab modellidena Amsterdami juute ka loob Rembrandt arvukalt autoportreesid, maalib elukaaslast Hendrickje Stoffelsit, oma venda ning poeg Titust. 1661- 1662. aastal valmib kunstniku viimane grupiportree ,,Staalmeesters", millel kujutatakse Amsterdami kangrute gildi eestseisust, mis tähistab ühtlasi ka Hollandi grupiportree tippu; imetlust väärib maali sisemine elulisus, monumentaalne kompositsioon, leegitsevad toonid ja rahulik meeleolu.
pettumuseksViini publiku jahevastuvõtt.Teist kordasõitis ta Londonisse1794.aastaalgul ja temakontserdidläksid samasugusemenuganagueelmiselkorral. Londoni-aastadolid Haydnile loominguliseltvägarikkad.Siin puutusta esimestkorda kokku suure sümfooniaorkestriga ja tema 12 Londoni sümfooniat võib pidada rikkaliku orkestriloomingutipuks. 1795. aastastsurmani elas Haydn Viinis. Ta lõi hilistel loominguaastatel(1796-1802) küll veel kvartette,kuid mitte ainsatki sümfooniat. Selle aja peateosedon kuus suurt missat ning oratooriumid ,,Loomine" (1798) ja ,,Aastaajad" (1801). 1797. aastal kirjutas ta oma ,,Keisrilaul", millestsai hiljemAustriaja 1922.aastalSaksamaarahvushümn. Haydni elu lõpuaastad(1803-1809)möödusidrahutusViinis vaikselt. Ta ei kirjutanud enammidagi.Haydnsuri 31. mail 1809.aastal. 7 WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791)
Poeedi luuletamisstiili iseloomustavad rohke siduvus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused, kujutluste voogamine ja aheldumine mitmesuguste rütmiliste, kõlaliste ja tähenduslike sarnasuste või kontrastide kaudu. Alliksaare luuletused kujunevad sageli suurteks hajuvate kontuuridega kompositsioonideks, mis paeluvad huvitavate mõttekäikude, rikkaliku kõlamängu, julge metafoorika, sõnaleidlikkuse ja riimivirtuoossusega. Viimastel loominguaastatel liikus Alliksaar kindlalt klassikalise vormi suunas ning kirjutas saatusega leppinud, kaduvustundest varjundatud luulet. Tema loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. (Kruus) Juba gümnaasiumiaastail kirjutama hakanud Alliksaar toetus eelkõige arbujate, Marie Underi ja Rilke eeskujule, mis on läbi kogu loomingu teda saatnud. Poeeti on oluliselt mõjutanud ka 1920
annaabi.ee 
