Virginia Woolf (1882 – 1941, sündinud Stephen) Tema isa oli kirjanik ja kriitik Leslie Stephen. Väike Virginia hakkas juba lapsena jutte kirjutama, koostas vennaga kodus omatehtud ajalehte. Järjest surid Virginia ema (1895), poolõde, isa (1904) ja vend Toby (1906). Selle mõjul kujunes Virginial närvihaigus. 1912 abielu kirjanik Leonard Woolfiga (1880 – 1969). Aastal 1917 rajasid nad koos kirjastuse Hogarth Press. Woolfide ümber koondus kirjandus- ja kunstiinimeste seltskond, „Bloomsbury grupp“. Teosed: 1922 romaan „Jacobi tuba“ 1925 esimene modernistlik romaan „Proua Dalloway“. See on erinevate inimeste mõtete läbipõimunud võrgustik ühelainsal päeval. Paralleelselt esinevad rikas daam proua Dalloway, kes tegeleb õhtuse peo ettevalmistamisega ja 1. maailmasõja veteran, noor ja haritud abielumees Septimus, kes aga kannatab hallutsinatsioonide käes ja sooritab lõpuks enesetapu. Täiesti erinevate inimeste maailmad on siiski kuidagi seoses....
Mati Undi elu- ja loomelugu. Mati Unt (1. jaanuar Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal- 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Õppis 1951- 1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi
Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Richard Uutmaa raamat " Armastades Eestimaad " Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut kunstniku enda kirjanduslikest paladest nii proosas kui ka luules. Viimased peaksid aitama noore Uutmaa romantilist natuuri paremini mõista. Tema noorusea igatsused ei teostunud keeruliste aegade tõttu täiel määral, ta ei pääsenud erandiks Armeenia vaatama kaugeid maid, sadamaid ja kunstilinnu, aga ta leidis piisavalt ainet loominguks kodumaal, eeskätt selle
Johannes Uiga ning üks suurejoonelisemaid Villem Ormissoni ,,Vanemuise" teatrile maalitud pannoo. Uutmaa näeb neid vaateid aga läbi temale omase prisma. Tema Pühajärv lõõskab intensiivsete värvide säras ning toob meeldivat vaheldust kunstniku merevaadete ja ranniku piltide sekka. ( Näide 5) 3 Richard Uutmaa raamat Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut kunstniku enda kirjanduslikest paladest nii proosas kui ka luules.Viimased peaksid aitama noore Uutmaa romantilist natuuri paremini mõista. Tema noorusea igatsused ei teostunud keeruliste aegade tõttu täiel määral, ta ei pääsenud erandiks Armeenia - vaatama kaugeid maid, sadamaid ja kunstilinnu, aga ta leidis piisavalt ainet loominguks
Rahvakultuuride teadlik ja aktiivne arendamine toimub loomulikult põhiliselt vaimse kultuuri valdkonnas, mistõttu etnilised iseärasused on siin selgemini nähtavad kui hoopis tugevamini integratsiooniprotsessist haaratud materiaalses kultuuris (Viires 2001). 1940. aastail lõid Teise maailmasõja sündmused ja Nõukogude anneksioon Eestis täiesti uue kultuurisituatsiooni. Rahva kultuurilool on kaks põhilist aspekti: 1) vaimsete väärtuste loomelugu, 2) loodud väärtuste levik, tarbimine, säilitamine ning edasiandmine põlvest põlve, kultuurivahetus jms., mida lühidalt võiks nimetada vaimsete väärtuste tarbimis-käibimislooks (Viires 2001). Sõjajärgset poolsajandit võib periodiseerida mitmeti. Võttes aluseks eestlaste kultuurilise orientatsiooni, siis: 1) 1945.-1950. aastate lõpp, 2) 1960. aastad, 3) 1970. aastad, 4) 1980. aastad. Esimesel etapil mõõdeti muutusi ja inimesi veel ,,Eesti aja"
8 3. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud Eelmises sisuosas mainis töö autor põgusalt kahte Rooma õigusajaloo periodiseerimise alust. Selline nimekiri ei ole enesestki mõistetavalt ammendav, vaid üksnes põgusalt kirjeldav. Sellest johtuvalt on autor siinkohal loetlenud tänapäeva õigusõppes kõige populaarsemad Rooma õiguse periodiseeringud, mis ajaloo jooksul käsitletud on. Erinevatel periodiseeringutel on erinev loomelugu. Autorite seisukohad ei lange enamasti teiste rivaalide omadega kokku ning ühiskondlikud lähtekohad võivad kergesti olla teineteist välistavad või vastuolulised. Õigusteadlane Toomas Anepaio andis 8 erinevat Rooma õiguse ajaloo periodiseeringut, mis lähtuvad valitsevast ideoloogiast (I.Pereterski) või raamatu autorist või teadlasest (H.Ylikangas) või millestki muust (sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht jm), mis käesolevas peatükis eraldi alapeatükkidena välja toodud on
Aga see oli ristisõjast pärit raamistik, kus olid esiplaanil kristlikud sõdalased, eesotsas Goffredo de Borullon. Sõdalased vallutavad Jeruusalemma, aga nende tähelepanu on armastusest hajutatud. Rinaldo Armida. Tantredi Clarinda. Lõpuks on ka naised kristlased. Tasso eepos "Vallutatud Jeruusalemm" kirjutas ta eelmise eepose kriitika matmiseks, aga see oli esimesest palju nõrgm. "Tasso murelaul" keegi teine kirjutas tema elu- ja loomelugu. (eesti k. 1974 "Loomingu Raamatukogu") Hispaanias Lope de Vega oli küll näitekirjanik, aga kirjutas ka väga palju luulet. 1498 Vasco da Gama oli India ekspeditsioonil. 1520 Magalhaes tegi esimesena ümbermaailmareisi. Algas Ameerika avastamine ja vallutamine üheaegselt, rööbiti. Selle käigus heideti alla kesk- ja lõuna-ameerika alad. 1521 vallutati Mehhiko alad. Paganaid pöörati ristiusku, alati olid vaimulikud kaasas. Vanad kultuurid hävitati.
annaabi.ee 
