Massu vallakool Okt 1905 asus Massu vallakooli õpetajaks Temast sai kohaliku seltsitegevuse algataja ja innustaja Massus oldud aeg on J. Oksa elu helgeim ajajärk. Talle heideti ette liigset pedagoogilist liberaalsust ja teravat ühiskonnakriitilist meelestatust. 1907 lahkus J. Oks Massust vastuolude tõttu kohalike ametivõimude ja kirikutegelastega Jaan Oks kirjanikuna Põhiline loomeaeg 1906 1910 Kirjutas luulet, proosat, kriitikat Loomingu enamus on hävinud Looming on väga vastuoluline, segu andekusest ja vaimuhaigusest, mässuline Oks ei viimistlenud oma loomingut Ta ise määratles oma töid mittekirjanduslike terminitega intermetso, meeleolu jne. Teosed Kogutud teosed (Stockholm 1957) 1909 oratoorium "Kannatamine", osaliselt avaldatud 1918 novell "Tume inimeselaps" 1920 novell "Neljapäev" " Vaevademaa" proosavalimik 1967
Jaan Oks (1884-1918) Jaan Oks sündis 28 veebruaril 1884. aastal Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas. Ta oli koolmeistri poeg. Jaan Oks oli Eesti kirjanik, kes kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat. Tema põhiline loomeaeg oli aastatel 1906-1910. Ta kirjutas ka palju ühiskondlik-poliitilisi küsimusi käsitlevaid kirjutisi ehk publistikat. Enamik ta teostest on tänaseks hävinenud. Lisaks kirjutas ta ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan Oksa iseloomustab veel ka see, et ta ei viimistlenud oma loomingut.
sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhandid". ,,Bakhandid" on tähtis teos, sest seal
pettuvad kogus, sest koolis oli ta tuntud lõbusate vemmalvärssidega, aga see kogumik koosneb tõsistest luuletustest. Sõbrad pöörduvad temast ära. 1833 läheb Baltimore'i oma tädi juurde. Seal võidab kohaliku kirjanduskonkursi, hakkab ajalehetoimetajaks ja muudab paari aastaga lehe paremaks. Ajakirjanikuna on ta hea, ülemusena jube. Lahkub kõikidest toimetustest skandaaliga. Poe ja tema täditütre Virginia abiellluvad siis, kui tüdruk on 14. Abieluperiood on ka Poe viljakaim loomeaeg. 1838 "A. Gordon Pym'i lugu" (romaan), 1840 novellikogu, "Kaaren", "Kuldpõrnikas". On tuntud ajakirja väljaandja. Virginia sureb 1847 a lõpul tuberkuloosi, haiguse ajal langeb Poe alkoholo küüsi... Pärast naise surma pole mehe elus enam midagi ja ta püüab sõita tädi juurde NYC. Kuid kuuendal reisipäeval Poe sureb (1849). Alates Poe'st võib nimetada selliseid zanre nagu ulme, põnevus, õudusjutt. Novelle "Must kass", "Reetlik süda", "Mõrv Rue Morgne'il", "Berenike" jpt Pilet VII
Kui teost vaadelda ideaaliotsinguna, siis jääb lõpp avatuks ja ideaal jääb leidmata. See on romantismi üldine konseptsioon. Ideaal on olemas , aga selle juurde jõudma ei pea. Goethe juures erinevalt romantikutest, puudub pettumus. Ta pole meelheitel nö. Positiivne alge on tema teostes tunda. Usub paranevatesse ilma asjadesse. Näitab ennast ,kui valgustuslik autor. Valgustuslik optimism on säilinud. Selle asemel, et vaielda, kas ta on valgutuslik autor, on ta seda kui teist. Ta loomeaeg paikneb muutuva valgustuse perioodis ja loomingu haare ja ulatus, mida ta käsitleb on väga suur. Raske oleks öelda, on ta üks või teine vms. Tal on jooni nii ühest kui teisest. Goethest kujuneb sild valgustuse ja 19 sajandi positivistliku-realistliku maailmavaate vahel. Goethe saavutas tasakaalu. Tema on see, kes kandis valgustusliku enamvähem materjalistliku hoiaku üle romantilise laine ja on seotud selle läbi ka natuke realismiga. Goethe pole piiritletav ühe vooluga, ta on
tõmbas ligi õpilasi kogu Kreekast. Oma poliitilistes programmkõnedes, mida ta nõrga hääle ja kartliku loomu tõttu ise ette ei kandnud, ülistas Isokrates eeskätt kogu Kreeka ühtsuse ehk panhellenismi ideed, kutsudes näiteks 380. a. olümpiamängudel ette kantud "Panegüürikas" (peokõnes) helleneid Ateena ja Sparta juhtimisel ühinema ajaloolise vaenlase Pärsia vastu. Samasse perioodi jääb teisegi kuulsa ateenlase Platon loomeaeg. Pärast õpetaja Sokratese surmale järgnenud pagulust Itaalias ja Sitsiilias naases ta 380datel aastatel kodulinna ja rajas selle lähedal Akademose gümnaasiumis oma filosoofiakooli (Akadeemia). Kuningarahule järgnenud perioodil valmis muu hulgas ka Platoni vahest tuntuim teos filosoofide juhitud totalitaarset ühiskonda idealiseeriv "Riik". Võimsaim riik Kreekas oli siiski Sparta. Kuningarahuga välja kuulutatud üldisest
annaabi.ee 
